laupäev, 19. jaanuar 2019

Lumi


Värsket lund oli sadanud. Valget nii valget. Isegi kuidagi imelik et tänapäeval taevast midagi nii valget alla sajab.  Ega siis muud kui labidas pihku ja radu üle lükkama. Siis tassisin puud tuppa ja lindudele panin purgi seemneid täis. Noh selline tavaline hommikune tegevus. Võttis natuke hingeldama. Mitte seemnete kallamine, need eelnevad tegevused. Seisin, lõõtsutasin ja lumi sillerdas. Ilus hetk. Hea oli olla, rahmeldamine peletas roidumuse. Mõtlesin nende inimeste peale kellel pole vaja teeradu  kühveldada ega puid tassida, kes hommikul tõusevad, lähevad bussi või autosse, sõidavad tööle, istuvad kontorites. Murravad päid, kuid ei pinguta muskleid. Õhtul istuvad sohval ja vaatavad telekat. Vahel teevad trenni. Aga trenn, see pole ju elu otsene vajadus. See on nagu raha väärtuse asemel.
Nojah, toimetused toimetatud, mõtisklused mõteldud, nüüd vaja tööd teha.

6 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Inimestele, kellel puudub vajadus lund rookida, maad kaevata või puid lõhkuda võib trenn olla vägagi elu otsene vajadus, nende endi jaoks. Mõnes mõttes on see muidugi näpuga näidatavat lisatulemust mitte andes tühi tallamine, aga loeb ju ka treenijate hingerahu ja tervise korrashoidmine.
Tuleks spordiklubides äkki jõumasinatele generaatorid külge panna, oleks ehk rahul ka need, kes treenimist asendustegevuseks peavad?

Udo ütles ...

Jah, kui füüsilise töö võimalus puudub, annab trenn tõesti tervise ja hingerahu. Kuid ma ei küsiks kas Sina või mina või keegi teine trenni asendustegevuseks peab. Küsiks hoopis et kui inimesel on musklid, aga elu on kujunenud selliseks et neid muskleid enam pole vaja, on see progress, või on ehk hoopis midagi valesti? See poleks ju esimene kord kus avalik arvamus ütleb, kõik on JOKK, aga tegelikult, kui vaatad ... siis pole.

Kaamos ütles ...

Inimesed on aegade algusest püüelnud sinnapoole, et vajadust toore jõu järgi vähendada tööriistade ja masinate abil. Nüüd ollakse sellega niikaugel, et kui keha heaolule kasvõi trenni tehes tähelepanu ei pöörata läheb tervis hukka.
Kas inimsugu oma suure sooviga vabaneda lume kühveldamisest kasutab vabanenud labidat endale haua kaevamiseks?
On sellele üldse vastust?

Udo ütles ...

Kui ma ei taha vastutust teiste kaela veeretada, siis ma ei saa teiste tõdede järgi elada. Pean ise seda otsima. Ja mul on vaja meetodit kuidas tõde valest eristada. Mumeelest see ongi see meetod. Kui tee viib hävingusse, on see vale tee. Olen omal nahal proovinud. Tee mis viib edasi on õige.
Muidugi, see eeldab usku et elu on teede võrgustik, mitte sihitu ringiuitamine.

tegelinski ütles ...

Talverõõmud. Veel pole jõudnud tüütuks muutuda. Ainult linde ma ei sööda, lihtsalt ei taha, et nad minu peale lootma jäävad.

Udo ütles ...

Linnusöögimaja panin üles siis kui hakkasin neid müügiks tegema. Et kuidas sa teed ja müüd midagi sellist millest ise midagi ei tea. Nüüd aga vaatan vahest seda söögimaja ja neid linde kes seal käivad ja mõtlen et olen nende linnukeste elu ju täitsa pea peale pööranud. Täitsa piinlik ja veel omaenese ahnusest põhjustatud. Paneb mõtlema.