pühapäev, 25. veebruar 2018

Poeks

Poeks sügavale teki alla ja kataks kõrvad kätega. Silmad pigistaks kinni ja hingaks hästi tasa. Teeskleks et mind ei ole siin, ei ole kunagi olnudki.
Aga ega vist ei õnnestu.

laupäev, 17. veebruar 2018

Töö

Käed on väsinud ja mõte lonkab. Päeva lõpuks ei jaksa keha ega vaim. Kuskil säravad pärlid ja kostab muusika, kuid see on seal, kuskil. Udune ja vaevu aimatav. Varem jaksasin, kuid enam mitte nii väga. Kunagi oli see avastus ja looming, kunagi osteti rõõmu pärast, nüüd rohkem seepärast et rikkus välja paistaks. Kurb. Nüüd käib see töö üle jõu, ja vaevu toidab.
Kunagi oli see rõõm nii endale kui teistele. Nüüd ja vaadatakse ja minnakse. Sest, liig kallis on. Mina aga ei saa odavamalt. Kuidas teed odavamaks midagi mis niigi vaevu toidab.

Siiski, olen oma tööle tänulik. Ta on mulle õpetanud rohkem kui ükski teine õpetaja.
Ainult sellest ei saa ma aru, kas upun töösse, või eneses pettununa, uputan.