teisipäev, 2. veebruar 2021

Vahel tundub

 Vahel tundub et kõik laulud on juba lauldud ja pildid nähtud. Kõik oleks nagu juba olnud. Ja siis tuleb midagi uut. Nagu oleks läinud teisele poole ja sealt vaadanud. Ja asjad on teisiti. Vapustav. Hämmastav. Maailm on ikka suur.

pühapäev, 10. jaanuar 2021

Mitte just elevandist .. või ehk siiski.

Möödunud aasta tõi mulle paljude väikeste õppetükkidega ühes ka ühe suure. See tuli kuidagi ootamatult, sel hetkel olid mul hoopis teised mured ja küsimused, üsna suured mured ja küsimused, niiet ma oleks selle suure peaaegu märkamata jätnud ... aga noh ... vist mitte, ta nii suur. Minu maailmas suur. See tuli kuidagi ootamatult sest minus ei olnud hetkel sellel teemal mingit küsimust. See ei ole mingi abstraktne teadmine mida võiks sõnadega arusaadavaks teha, pigem tunne, või noh muster, sest sellised need maailma olemuse arusaamad ju tavaliselt on. Palju pisikesi tükikesi, teadmisi ja tundeid ja tunnetust, kui nad kõik üheskoos mingit tähendust hakkavad omama tuleb see Heureka moment kus suurem pilt hakkab arusaadav tunduma.
See on arusaam mehe ja naise, arhetüüpse mehe ja naise, tasakaalust. Muidugi laieneb arusaam ka inimestele kellega elus olen kokku puutunud või veel puutun. Kuid see minu arusaam ei tulnud kelleltki konkreetselt, vaid tuligi just arhetüüpsel tasandil. Vaimusilmas, täpsemalt minu fantaasias, tajusin korraga mehe ja naise tasakaalu. Ja tajusin ka et see tasakaal ei ole seesama mida ma siiamaani olen endale ette kujutanud. Minu teadmises on mees ja naine kui vastandid, võrdsed. No üks olemise põhitõdesid ju. Kuid naine seisab mehe taga. Loogiline ju. Elamine on ohtlik tegevus, elu jätkumiseks on naine väärtuslik, mees aga on ... inglise keeles on väga tabav sõna "expendable", eesti keeles polegi ühte head sõna, isegi väljendid on kuidagi konarlikud, no ütleme, mitte säästmisväärne. Loogiline et ohtlikus olukorras seisab mees ees ja naine taga. Selline arusaam ei riku tasakaalu, pigem loob seda. Kuid nagu mulle pärast järelemõtlemist tundus, ta võib. Kui asja liiga lihtsustatult ja ainult ühte punkti vaadates võtta, siis ikkagi mees on naise ees. Ja mulle tundub et minu elus on see vist alailma nõnda olnud. Kasvõi üsna alguses kui ma oma ema, purjus isa eest püüdsin kaitsta. Ja nii on minu elus korduvalt olnud. Mees naise ees. Mitte küll just sõna sõnaliselt, enamasti üsna põhimõttelisel tasemel.  Mulle tundub, see on minu sisemist tasakaalu rikkunud. Sest suuremas pildis ei koosne elu ainult ohtudest ja on valdkondi kus naine seisab ees ja mees taga.
Mõtlesin et kui nüüd keegi peaks juhtumisi siin minu kirjapandut lugema siis ta ilmselt vangutaks pead ja mõtleks et olen nüüd sääsest elevandi teinud. Kuid arvan mitte. Sest ju mitte ainult see minu isiklik õppetund, üleüldse inimeste tasakaalutused ongi sellised pisikesed, esmapilgul isegi suisa märkamatud. Kuid suuremas pildis just need väikesed asjad on korduva kannatuse mustri põhjustajad. Põhjused on inimestel erinevad, kuid toimemehhanism on sama. Tasakaalutus põhjustab kannatusi ja kannatuste põhjustamist.
Kui ma oleksin selle õppetüki oma elu alguses ära õppinud, oleks üsna suur hulk kannatusi ära jäänud. Aga ju siis oli seda elu vaja et ma õpiks. Mis ma nüüd sellega puht praktilises mõttes enam peale hakkan, suht midagi. Rahu enesesse.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mõtlesin järgi.
No see ei ole õige et mul küsimust ei olnud. Oli kül. Aga ma ei osanud küsimust ja vastust kokku panna. Küsimus oli, mis on minu puudulikus just selles kannatuse mustris. See arusaam, millest see jutt, tundus mulle algul heast -peast tulnuna. Kuid järgi mõelnuna sobib see üsna hästi sinna puudulikuse kohta. Ma ei osanud ühendada sest see tundus liiga lihtne et olla vastus küsimusele. Kuigi jah, lihtsus on ju tegelikult poolt argument tõsiseltvõetavusele.
Muidugi olen kaugel sellest et tunda nüüd täiuslikust. Mustrites on palju detaile.
Ja kas vastus ikka oli vastus, näitab elu.


 

kolmapäev, 30. detsember 2020

Poes

 Käisin poes. Seal oli kaks inimest, müüja ja üks ostja. Kumbki ei kandnud maski. Mina ka mitte. Siis käisin teises poes. Seal oli kaks müüjat ja kaks ostjat. Kõik kandsid maske. Ja panin minagi maski ette. Siis läksin toidupoodi, seal oli palju inimesi. Enamus kandis maske.
Seekord kulus mul poes väga vähe aega. Otsisin, silmad maas, oma vajalikud ostud jooksuga kokku ja põgenesin sealt. Räpane tunne oli. Mõtteväljast. Istusin autosse ja sõitsin koju. Panin raadio mängima. Muusika mis kõlas oli üsna lähiminevikust, kaheksakümnendatest või seitsekümnendatest. Elurõõmus muusika. Mitte eufooriline energia, mitte tundeid lainetama panev ega rütmiliselt hüpnotiseeriv. Elurõõmus. Kontrast poeskäiguga oli rabav. Muusika. Vaatasin aknast välja ja korraga nägin jälle, kaugusse.



laupäev, 26. detsember 2020

Fotojaht: lemmik

 


 See mu lemmik tee taim.

pühapäev, 20. detsember 2020

Juhuslikult

 Minu liimipurgi tila ummistus. See ummistub mul alailma, selleks tarbeks on mul üks kõveraks keeratud traadijupp. Aga. Ma ei leidnud seda traadijuppi. Ja nagu ikka, töö vaja teha, aga tööriista pole. Kuramus küll. Otsin ja otsin, ega leia, no ei leia. Pähe ronivad tobedad mõtted, et tea mis nalja see ilmaruum siis seekord minuga teeb, naerab mu üle või mis ... . Lõpuks kaevun lauanurga alla põrandale kogunenud juhtmepuntrasse. No see kõige tõenäolisem et ta laualt just sinna kukkus. Leiangi, aga mitte seda mida otsisin, leian ühe teise tööriista.

Mõtlen siis, üsna varsti läheb mul ju ka seda vaja. Ja kui ma nüüd praegu seda üles poleks leidnud, oleksin selle tööriista vajaduse ajal päris suures hädas olnud, sest siit sellest kohast ma küll seda otsida poleks osanud. 

Vot siis, ja mina veel arvasin et homöopaatiline ilmaruum, nagu Strugatskid seda nimetasid, minuga naljatab või hoopistükkis narrib. Hmmm ... !
Mõni sekund hiljem, paar meetrit eemal, täiesti juhuslikult, leidsin üles ka tööriista mida alul otsisin.


 

laupäev, 12. detsember 2020

Fotojaht: segamini

 

 

Vormid looduses tunduvad esmapilgul üsna segamini.

laupäev, 28. november 2020

Fotojaht: taevas

 Taevast on mul pilte palju, väga palju.