pühapäev, 10. jaanuar 2021

Mitte just elevandist .. või ehk siiski.

Möödunud aasta tõi mulle paljude väikeste õppetükkidega ühes ka ühe suure. See tuli kuidagi ootamatult, sel hetkel olid mul hoopis teised mured ja küsimused, üsna suured mured ja küsimused, niiet ma oleks selle suure peaaegu märkamata jätnud ... aga noh ... vist mitte, ta nii suur. Minu maailmas suur. See tuli kuidagi ootamatult sest minus ei olnud hetkel sellel teemal mingit küsimust. See ei ole mingi abstraktne teadmine mida võiks sõnadega arusaadavaks teha, pigem tunne, või noh muster, sest sellised need maailma olemuse arusaamad ju tavaliselt on. Palju pisikesi tükikesi, teadmisi ja tundeid ja tunnetust, kui nad kõik üheskoos mingit tähendust hakkavad omama tuleb see Heureka moment kus suurem pilt hakkab arusaadav tunduma.
See on arusaam mehe ja naise, arhetüüpse mehe ja naise, tasakaalust. Muidugi laieneb arusaam ka inimestele kellega elus olen kokku puutunud või veel puutun. Kuid see minu arusaam ei tulnud kelleltki konkreetselt, vaid tuligi just arhetüüpsel tasandil. Vaimusilmas, täpsemalt minu fantaasias, tajusin korraga mehe ja naise tasakaalu. Ja tajusin ka et see tasakaal ei ole seesama mida ma siiamaani olen endale ette kujutanud. Minu teadmises on mees ja naine kui vastandid, võrdsed. No üks olemise põhitõdesid ju. Kuid naine seisab mehe taga. Loogiline ju. Elamine on ohtlik tegevus, elu jätkumiseks on naine väärtuslik, mees aga on ... inglise keeles on väga tabav sõna "expendable", eesti keeles polegi ühte head sõna, isegi väljendid on kuidagi konarlikud, no ütleme, mitte säästmisväärne. Loogiline et ohtlikus olukorras seisab mees ees ja naine taga. Selline arusaam ei riku tasakaalu, pigem loob seda. Kuid nagu mulle pärast järelemõtlemist tundus, ta võib. Kui asja liiga lihtsustatult ja ainult ühte punkti vaadates võtta, siis ikkagi mees on naise ees. Ja mulle tundub et minu elus on see vist alailma nõnda olnud. Kasvõi üsna alguses kui ma oma ema, purjus isa eest püüdsin kaitsta. Ja nii on minu elus korduvalt olnud. Mees naise ees. Mitte küll just sõna sõnaliselt, enamasti üsna põhimõttelisel tasemel.  Mulle tundub, see on minu sisemist tasakaalu rikkunud. Sest suuremas pildis ei koosne elu ainult ohtudest ja on valdkondi kus naine seisab ees ja mees taga.
Mõtlesin et kui nüüd keegi peaks juhtumisi siin minu kirjapandut lugema siis ta ilmselt vangutaks pead ja mõtleks et olen nüüd sääsest elevandi teinud. Kuid arvan mitte. Sest ju mitte ainult see minu isiklik õppetund, üleüldse inimeste tasakaalutused ongi sellised pisikesed, esmapilgul isegi suisa märkamatud. Kuid suuremas pildis just need väikesed asjad on korduva kannatuse mustri põhjustajad. Põhjused on inimestel erinevad, kuid toimemehhanism on sama. Tasakaalutus põhjustab kannatusi ja kannatuste põhjustamist.
Kui ma oleksin selle õppetüki oma elu alguses ära õppinud, oleks üsna suur hulk kannatusi ära jäänud. Aga ju siis oli seda elu vaja et ma õpiks. Mis ma nüüd sellega puht praktilises mõttes enam peale hakkan, suht midagi. Rahu enesesse.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mõtlesin järgi.
No see ei ole õige et mul küsimust ei olnud. Oli kül. Aga ma ei osanud küsimust ja vastust kokku panna. Küsimus oli, mis on minu puudulikus just selles kannatuse mustris. See arusaam, millest see jutt, tundus mulle algul heast -peast tulnuna. Kuid järgi mõelnuna sobib see üsna hästi sinna puudulikuse kohta. Ma ei osanud ühendada sest see tundus liiga lihtne et olla vastus küsimusele. Kuigi jah, lihtsus on ju tegelikult poolt argument tõsiseltvõetavusele.
Muidugi olen kaugel sellest et tunda nüüd täiuslikust. Mustrites on palju detaile.
Ja kas vastus ikka oli vastus, näitab elu.


 

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

See on õige mehe jutt ometi keegi kes asjast aru saab! Aint et naised on mehe taga ja allpool ka veel. Naisi ei tohi lasta võimule Eestlased on hukule määratud kaka ja puratiino pärast!