pühapäev, 25. veebruar 2018

Poeks

Poeks sügavale teki alla ja kataks kõrvad kätega. Silmad pigistaks kinni ja hingaks hästi tasa. Teeskleks et mind ei ole siin, ei ole kunagi olnudki.
Aga ega vist ei õnnestu.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Miks?

Udo ütles ...

Jah, päris täpselt ma ei teagi. Eks hirmudega olegi nii et kui neid täielikult mõistama hakkad, lakkavad nad olema hirmsad. Arvan et hirmude tuleku koht on minu jaoks asukohta vahetanud ja mul puudub kogemuslik oskus nendega toime tulla. Nüüd tulevad hirmud seest, mitte väljast. Kui mõistlik aga on sel puhul minu postituses kirjeldatud teguviis ...!! Niiet hirmunud ja loll ka veel. No tere hommikut!!

Anonüümne ütles ...

Tont number viis.
Esialgu tundus, et see pole reaktsioon hirmule, vaid piinlikustundele. Ups.

Udo ütles ...

Jah, hirm ikka.
Ja tegelikult valetan, tegelikult ju tean mis hirm see on, siia ma seda aga ei kirjuta.

Niiet mitte ainult hirmunud ja loll, valevorst ka pealekauba ... uuuuuh ma ei ole endaga heas läbisaamises.

Anonüümne ütles ...

Pahretile tuleb nimi anda, Ruubentilts käib küll. Kui hirmul on nimi, siis ta kaob.

Udo ütles ...

Jaa, selline nimi hirmutaks ära mistahes hirmu.