teisipäev, 20. juuni 2017

Resonantsid

Kuulasin Jeff Beck-i "Women of Ireland". Kuulates hakkas tunduma et helid ei ole päris õigel kohal. Algasid natuke vara  ja lõppesid samuti mitte siis kui peaks. Helide tugevus polnud selline nagu oleks võinud olla, rütm oli kange ega ühtunud harmooniaga. Küllap olin kriitiline, sest varem oli mind Beck-i juures paelunud just oskus helidega ringi käija. Mitte nootide muusikaks tegemine, vaid just helide vormimine. Nende venitamine ja painutamine. Mäng kitarri sisemistel resonantsidel. Kuid selles loos oli kõik justkui tehislik. Nagu oleks muusikapala selgeks õpitud ja siis maha mängitud, ilma muusika sisse minemata. Kuulasin seda mahamängimist mõnda aega, kui korraga hakkas minu sees mängima see päris muusika. See mis muusika tegijal mõttes oli olnud. See oli päris veider. Kuulata korraga veidi rabedat muusikaintsrumentidel mängitud helilist kõla, ja samal ajal muusika ideest tulenevat. See oli kerges dissonantsis, aegajalt langesid nad isegi kokku, aeg ajalt jälle erinesid rohkem. Imelik.

Kuulasin pärast veel mõned korrad sama esitust. Sama tunnet ei tekkinud. Lugesin youtubest kommentaare, kõik olid kiitvad. Et suurepärane, briljantne jne. Ei ühtegi ütlemist et midagi oleks justkui loksunud. Imelik.

Kommentaare ei ole: