kolmapäev, 29. märts 2017

Kartulipuder



Täna ma ei teinud midagi. Ei ehitanud, ei lammutanud. Natuke vaatasin telekat, kuid suurema osa päevast lihtsalt lamasin, käed kõrval või padjal. Näppe ikka natuke liigutasin, päris paigal olla on ka raske. Kui ei teinud midagi rasket. Ei tõstnud, ei lükanud, ei tirinud. Pingutada polnud vaja. Käed olid üsna rahulikult. Ei nühkinud midagi, ei löönud, isegi ei koputanud. Ja muidugi ei saaginud, ei hööveldanud, ei lihvinud, ei värvinud. Rääkimata millegi kokku sobitamisest või parandamisest või valmistamisest või ümber tegemisest. Ma ei keeranud, ei väänanud, ei kruvinud. Ei hõõrunud, ei pühkinud, ei puhastanud. Ma ei freesinud ega puurinud, ei mõõtnud ega märkinud. Ei lõiganud ega paiganud. Nüüd küll toksin klahve. Aga see pole üldse füüsilist pingutust nõudev. Muidu, ma ei teinud täna midagi.
Kartuliputru tegin ainult.

Kommentaare ei ole: