teisipäev, 20. august 2013

Vihma ei ole olnud

Laman voodis ja vihm krabistab vastu plekk-katust. Mitte ägedalt trummeldades ega vaikselt tibutades, vaid just parajalt niipalju et meloodilist sahinat tekitada. Laman voodis ja kuulan seda sahinat. Kuhugi pole kiiret. Midagi pole vaja teha. Kuulan vaid vihma.
Muidu on ikka olnud et olen vihma oodanud või vihma kartnud. Oodanud kui maa kõrbeb, ja kartnud kui kuivad puud õues või on muidu asjatoimetusi mis vihma kardavad. Nii on toonud vihm nii rõõmu kui vastumeelsust.
Kuid seekord pole mingeid emotsioone. On vaid vihmasahin.
Ammu ei ole niimoodi olnud.

Enne kui vihmapiisk mu katuseplekini jõuab, on tal päris pikk tee kukkuda. Mõtlen kuidas vesi sealt ülevalt kõrgelt pilvest oma teekonda alustab ja siis mitme pika minuti pärast vastu minu katust plärtsatab, teel õhust tolmu ja saastet kaasa haarates. Mõtlen auravale merele kust see vesi üleüldse pilveni on jõudnud. Mõtlen et ka meres on kõiksugu prahti mis auruga kaasa ei tule vaid meres aegamisi põhja setib. Nii käib see vesi ringi, puhastab maad ja õhku ja joodab teele ette jäävaid organisme. Mustus jõuab maapinnale ja maa saab mustaks. Mustast maast saavad taimed, taimed meelitavad putukaid, putukad on toiduks konnadele ja lindudele, need omakorda jälle toiduks kellelegi. ja nii on kogu maa kaetud elu ringkäiguga.  Minuga kaasa arvatud. Mina olen vihm ja tundub et hoopis mina sahistan seal katusel.
Ammu ei ole niimoodi olnud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ei mõistagi midagi kosta. Ilus lugu!
See, mille kirja panen, ei teagi, kust olen selle saanud ja kes autor on ja kas see võib ka nii olla, kuid mingi iva siin on...eriti, kui vaadata/mõelda laiemalt.

"Sinule, Kalad, annan kõige raskema Ülesande.
Palun sind kokku korjata kõikide inimeste mure ja kurbuse
ja tagastada need minule.
Sinu pisarad on lõpuks minu pisarad.
Kurbus, mida imed enesesse, tuleneb sellest, et inimesed
mõistavad valesti minu Ideed, kuid Sina pead neid lohutama, et nad jaksaksid üritada uuesti.

Selle kõige raskema ülesande
eest annan sinule kõige suurema kingi:
oled minu lastest ainus, kes mind mõistab.
Kuid see kink on ainult sinule. Kui üritad rääkida sellest inimestele, nad ei kuula sind."


Siis ütles Jumal: "Igaüks teist on saanud oma osa minu Ideest.
Ärge arvake, et see osa on kogu Idee.
Ka ei või te vahetada osi omavahel, sest igaüks teist on täiuslik.
Kuid mõistate seda alles siis, kui olete kõik ÜKS,
kuna alles siis näete minu Ideed tervikuna.
V.

Udo ütles ...

Jah, ega see lugu polegi kostmiseks.
Lihtsalt üks lugu.

V- see mida siia kirjutasid sobiks hästi minu eelmise postitusega.

Küsisin kunagi ühe astroloogi käest, kas tõesti see on tähtede seis mis mõjutab inimese olemist. Ta ütles et tähed on vaid sihverplaat. Mehhanism on sihverplaadi taga.