pühapäev, 11. detsember 2011

Lekkiv tanker

Mis saab kui tanker lekib. Tuleb korjata merelt kokku naftaloigud, puhastada rand ja veelinnud. Jah, muidugi. Reostuse likvideerimisega on tükk tegemist. Kuid esimese asjana tuleks lappida tanker.

Tankeri puhul on tegutsemise järjekorra loogilisus üsna ilmselge. Inimsuhete puhul mitte niiväga. Ikka juhtub et esimese asjana tormatakse klaarima sassiläinud suhet, miski mis selle suhte sassi ajanud jääb aga tähelepanuta. Mingi väärarusaam, mingi segadus väärtushinnangutes, mingi tasakaalutus. Võibolla vaatame asju liiga lähedalt ja ei näe suuremat pilti. Võibolla näemegi vaid suuri asju ja inimest peame liiga pisikeseks. Võibolla on meis mõni haigetsaanud koht ja karjume vihast ja valust ka tavalise puudutuse peale. Võibolla on meis liiga suur vajadus läheduse järgi ja oleme valmis selle saavutamiseks ületama mägesid ja lõhkuma seinu. Aga võibolla need seinad on vajalikud. Võibolla on meil vaja midagi mis kaitseks kesk kõiksuse tõmbetuuli. Võibolla me pole taibanud et inimsuhted pole katsepolügoon kus eksperimendi mõttes võiks plahvatusi korraldada ja vaadata kuidas lähedalseisjad sellele reageerivad. Kas nad muutuvad sellest sõbralikumaks ja avatumaks või jooksevad hoopis minema.
Leida ja parandada viga inimeses pole sugugi nii lihtne kui tankeri puhul. Pole olemas reeglit mille järgimine välistaks kõik eksimused. Ikka on küsimus tasakaalupunkti otsimises. Võime arvata et tehes ainult head ei saa me vigu teha, kuid see pole õige. Et me pole täiuslikud võime me seda head valesti hinata. Ja tihtipeale see mis hea hetkel ei ole seda pikemas perspektiivis. Me ei saa juhinduda reeglitest ja seaduspärasustest. Või .. noh, tegelikult saame. Saame leida endale juhid- valitsejad kes meie eest asju otsustavad ja vastutavad. Kinni pidades ettekirjutustest saame väita et juriidiliselt on ju kõik korrektne. Me saame lasta meelemürkidel ette öelda mis on õige ja mis vale. Kas tõesti tahame elada sellist elu!
Kui tahame olla ise ei saa me juhinduda reeglitest. Saame võtta neid vaid kui põhjuste ja tagajärgede toimimise seaduspära. Otsused peame ise tegema.

Me võime küll konkreetse konflikti puhul ära leppida, kuid kui põhjus jääb alles, reostab see ikka inimestevahelist puhast vett. Kui mitte selle inimesega, siis kellegi teisega. Vahel jääb disharmoonia hulpima vaimsesse eetrisse ja pihta võib saada hoopis keegi kaugelt.

Kui tanker lekib ei kahjusta see ainult keskkonda. Ka tanker ise kaotab oma väärtuslikku sisu.

2 kommentaari:

soodomakomorra ütles ...

Huh, tanker on nii kole võrdlus.
Jube roostetanud rauakolakas

Kuidas see Lauristin eile ütleski, et - Eesti on purjekas.
Mina igal juhul eelistaks inimestest mõelda ka kui purjekatest, kuidagi inimlikum:)

Aga Sulle Jõuludeks purgitäis õhulist õrnust.
Nii raudselt mõeldes viib see raskus sind muidu päris põhja!

Voldemar-August ütles ...

Mõtted on tõesti viimasel ajal kuidagi raskeks läinud. See purgitäis kulub täitsa marjaks ära.
Aitäh!