reede, 30. detsember 2011

Kellad käivad täpselt

Kellad meie majas käivad täpselt. Harva kui nende kiirustamist või maha jäämist korrigeerima peab. Ennemini kui kelli veel kord päevas üles keerati, ei olnud nad nii täpsed. Siis sai neid alailma vikerraadio täistunni piiksude peale korrigeeritud. Enam mitte. Aja mõõtmine on kangesti täpseks läinud. Justkui oleks ajaarvamisel oma iseseisev elu, mitte päeva ja öö tsükli kokkuleppeline numbriline väljendus. Ajaarvestus on justkui dirigent kelle taktikepi järgi kõik tantsivad. Olgu vihm või masendus. Olgu päike ja sära. Kell määrab meie töö ja tegemised. Meie puhkuse ja une. Kella järgi kiirustame rongile ja kella järgi abiellume. Tema on meie isand ja käskija.
Kuid õhtul, kui silmad telekast juba kangestuvad ja ihuliikmed tarduvad, lähen ma õue. Tõmban kopsudesse karget õhku ja sirutan mõnuga selja kõverused sirgemaks. Siis tõstan ma silmad ja vaatan tähti taevavõlvil. Justkui oleks keegi pimedusse nõelaotsaga augukesi torkinud, ega nad suuruselt suurt erine, ajaliselt aga ... .
Maale lähimat tähte Proxima Centauri ei näe ma ju sellisena nagu ta on praegu. Näen teda nii nagu ta oli neli aastat tagasi. Siit maa pealt vaadates ei oska ma küll vahet teha kui kaugel mingi täht just asub. Kuid tean et mõne tähe juurest tuleb valgus sadu aastaid. Mõne juurest tuhandeid ja mõne juurest miljoneid. Kõige kaugem valgus mis minuni jõuab on olnud teel üle kümne miljardi aasta.
Nii seal õues, pea kuklas seistes, pole mul enam asja minutite ja tundidega. Mu silma ees on valgus kõige erinevamaist aegadest. Miljardeist.

6 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Elada vajaduse järgi, unustada kell. Väikelapse ja rauga reaalsus. Kunagi on seda kogenud kõik, mõnedel on võimalus (ent mitte õnn, ei, õnn see pole) tunda seda veelkord.
Centauri ümber tiirleval planeedil seisab samal ajal keegi ja vaatab Päikese poole, meie, neli aastat tagasi, sipleme mingit universumi mõistes mõttetut tööd teha ja hetkeni mil meie pilgud kosmoses ristuvad on vähemalt kaks aastat.

Voldemar-August ütles ...

Ka kaks aastat on taevakummilt kumavas ajastikus vaid hetk.

tegelinski ütles ...

Ma ei suuda kaua tähistaevast vaadata. Hetkest piisab, et tekib alaväärsuskompleks. Teadmine, et ma pole mitte miski. Väiksem kui tolmukübe universumis.
...
Ja minu kellad ei ole täpsed. Seinakella keeran nädalas korra üles, algul nihutan ette, seitsmendal-kaheksandal päeval hakkab ta taha jääma. Kui ma pole keeramisega tast ette jõudnud.
Mobla kell läheb ise teadlikult ette, paari nädala jooksul umbes minuti. Momendiks on jälle oma 10 minutit edumaad saavutanud.
Vana arvuti lükkab ennast ajas poolteist tundi ette, see on isegi minu jaoks liiga palju. Aga kui õigeks panen, taastab varsti sujuvalt oma edumaa.
...
Ma olen oma kellade kapriisitsemisega harjunud, arvan, et tänu neile on mu hilinemised viidud võimaliku miinimumini ;)

Aga tegeliklt tahtsin ma head uut aastat soovida...

Kaamos ütles ...

See kellade täpsuse asi, see jah ... autos täna hommikul kella vaadates - tund (elagu igavene suveaeg!) ja viis minutit (Ei tea, ei tea, miks?) ees - hakkasin naerma. Mobla kell alati vähemalt kolm minutit vale, seinakell kord kihutab, kord loivab.
Kui ei saa endale tegelikku ajast väljas elamist lubada siis elan illusioonis, et aeg on mu jaoks tühine. Iluusioon on kulunud ja auklik, nii võlts, nii võlts...

Voldemar-August ütles ...

Soooh, pole siis need kellad nii täpsed ühti. Mina siin üksi elan võibolla õndsas teadmises et mu kellad käivad kui kellavärk. Aga võibolla tegelikult ei käigi. Võibolla lihtsalt asi selles et mul on üsna kama, on nad õiged või mitte.

Kui sinna üles tähtede vahele vaadata siis on tõesti nii et võib selles valgusaastate miljardites ja hiigel ja mitte niiväga hiigel tähtede, planeetide ja nende kaaslaste lõputuses end tolmukübemena tunda. Aga võib ju ka tunda end sellena kes seda universumi grandioosust ja lõputust vaid ühe silmavaate ja mõttemõlgutusega võib vallata. Kui sedapidi mõelda on inimene üsna suur. Tema mõtteisse mahub kogu ruum ja aeg ära.

osaline ütles ...

Minule tuletati täna meelde, kuhu kiirustamine viib. Ei tahaks sellist "filmi" rohkem vaadata.
Libe on. Kui keegi teie ees teel "muneb", siis ehk põhjusega...
(Mina olin kana rollis)