neljapäev, 3. november 2011

Elu on loogiline


Elu on nii paganama loogiline ja etteaimatav. Muidugi on loogiline tõusta kui läheb valgeks ja minna magama kui enam ei näe sammu astuda. Kõht läheb tühjaks ja ega söök ise suhu ei jookse. Peab seda mingit moodi hankima. Ise jahtima või väärtuste tingliku süsteemi osaks saades teenides ja kulutades seda hankima. No ja ilm meie laiuskraadidel tingib hooajalist lisasoojendamise vajadust.
Vahel aga, kui kedagi pole kodus, paned peale Queeni plaadi ..  no tegelikult küll otsid selle üles digitaliseeritud informatsiooni varakambrist. Keldrist tood pudeli kodumaist sõstraveini ja imestades inglismannide kolmkümmend aastat tagasi produtseeritud muusika nüansirikkuse üle, unustad loogika. Unustad enda kuulumise elu ülalpidamise süsteemi vääramatusse masinavärki. Elu polegi enam loogiline, tundub nagu oleks ta hoopis kaleidoskoop kus vaatenurka keerates erinevad mustrid kui nõiaväel üksteise järel ilmuvad. Siiski saan ma suurepäraselt aru et võimatu on kaleidoskoopi keerutama jäädagi. Elu värviliste mustrite keskel on ootamatult rabav, kuid üürike. Sinnajäädes muutuks ma ise valguslaiguks, suutmatuks muutuvat valgusmängu näha. Niiet homme. Homme olen ma jälle osake masinavärgist.

5 kommentaari:

Kaamos rules! ütles ...

Mul on unistus kaduda kaosesse.
Loobuda loogikast ja olla osa mustrist.

Ka masinavärgis sees olles on võimalik seda tunda, harva küll, ent siiski - tuleb lihtsalt piisavalt lähedalt vaadata. Vaadata inimese käe liikumist, selle graatsiat, nägemata, et ta värvib halli seina.
Näiteks.

vuuduu ütles ...

Aega ei ole olemas (Queen'i puhul mitte).

soodomakomorra ütles ...

miks siis kui kedagi kodus pole on paljudel asjadel hoopis teine väärtus?

Voldemar-August ütles ...

sk- no Sa ka ikka oskad nii küsida et suu jääb kohe lukku.
mmmmmm...mõtlen

Lindakivi ütles ...

Väärtus olla iseendaga. Kes oskab seda hinnata ja nautida suudab läbida kõik loogilise elu tuled-veed-vasktorud.