neljapäev, 4. august 2011

Bussiga Lasnamäe kanalis


Bussis on aega ringi vahtida. Autoga olen siit sadu kordi sõitnud aga pole pooltki seda näinud mis üks kord bussiga. Ühes peatuses nägin üht kummalist meest. Tal oli t- särk ja põlvpüksid. Sealt alt paistvad jalad olid justkui renessanssi aegsed sambad. Jämedad ja ümarad. Üldse olid selle mehe juures kõik vormid kuidagi ümarad. Ega ta nüüd paks ei olnud. No mitte väga. Aga kuidagi ümar. Käed avaldasi mulle kõige enam muljet. Kämblat olid väikesed ja ümarad. Näpud selle kämbla otsas olid ka ümarad ja tundusid käe jaoks kuidagi suured. Nagu oleks keegi sellistest täispuhutud õhupallidest milledest tavaliselt loomi kokku sõlmitakse, käe teinud. Siis võttis see mees välja oma rahakoti. See polnud selline nagu minul, kulunud ja näljane. See rahakott oli klantsnahast ja sätendavate kaunistustega. Ümarik, nagu mees isegi. Mees hoidis seda rahakotti moel nagu poleks see kott vahend millegi hoidmiseks, vaid osake sellest mehest endast. Mõtlesin et enne olid mehed vintsked ja musklis. See siin aga on uus inimtüüp. Mees rahakotiga. Pead pöörates avastasin et minu kõrval istub samasugune naine. Tema kaunistustatud küüntega käsi lasi arvata et ta pole kunagi käes hoidnud midagi raskemat kui lusikas.
Sõit viis mööda Kotka poest. Mäletan kui prestiižne oli see pood selle avamise aegu. Nii peen ja moekas. Sellest kirjutati lehtedes ja näidati telekas. Sinna poodi minekuks panid kohe pidulikumad riidedki selga. Nüüd olid asfaldis augud, krohv kukkus siit ja sealt, uksed viltu ja roostes, seinad gräffitit täis ja trepil prahti. Tõeline slumm. Jaa, tsivilisatsioonid tõusevad ja langevad.
Maxima poe juures kõndis bussist mööda üks neiu miniseelikus. Üks äraütlemata kena neiu väga lühikeses seelikus. Tipptasemel meik-up-i ja asfaldil kõpsuvate kingadega. Küllap talle vahiti järgi kogu aeg, sest neiu ei teinud teist nägugi et teda sellisel jahmunud pilgul põrnitsesin. Neiust veidi tagapool kõndis üks noormees. Püksipõlved olid tal lottis ja soeng sigrimigri sassis. Ei ta olnud asotsiaali moega. Vaid selline tööst üleväsinud, turukotiga pereisa.  Peast käis läbi mõte et see noormees küll seda neidu ei saaks. Aga küllap noormehel on endal pere ja lapsed. Pilgus oli tal midagi sellist millega isa vaatab oma lapsi. Proovisin kujutleda seda neidu oma lapsi sooja pilguga vaatamas. Aga ei suutnud. Selline pilk ei sobinud kuidagi tema veatusse näolapikesse.

7 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

su lugu tuletas meelde, et kui ma veel noor ja maalt olin, siis mulle meeldis istuda Rakvere bussijaamas ja inimesi vaadelda.
No see oli aeg, kus enamus meist sõitis busside ja rongidega.

Tore kirjeldus!

Voldemar-August ütles ...

Vot milline kahjulik kõrvalmõju on autodel. Me ei vaata enam inimesi.

Emmeliina ütles ...

täpselt sama räägib mu branne ajast mil auto ostis. Igapäevane bussisuhtlemine kogukonna liikmetega jäi longu.

soodomakomorra ütles ...

sinu ampluaa....inimesed...seekord läbi inimpilgu...ma ütleks...et põnevam....rohkem mänguruumi.

Bianka ütles ...

Nähtud tegelased oleksid nagu venelaste moodi. Eks Lasnamäe kant mängib oma rolli. Mulle meeldib samuti inimesi vaadata, aga neist "võõramaalastest" (kuigi poliitiliselt korrektselt peaks vist ütlema- eestimaalastest) vaatan nagu üle või läbi. Nende "lugu" mind ei köida, sest ühist on vähe, erinevused aga ei rikasta, pigem tekitavad vastumeelsust. Küllap olen selliste vaadete järgi klassifitseeritav natsionaalshovistina (kes küll pole aktiivselt tegutsev) :P

Voldemar-August ütles ...

Too naisterahvas kes mu kõrval istus oli küll raudselt venelane. Ja tunnistan, tema suhtes oli ka kinnises positsioonis. Kuigi jah, pagan, olen ju siiski mees.

Jah, vahel on inimestega nii et paistab kohe hinge sisse välja. Aga nonde võõrmaalastega. No ei paista.

Eks võõrmaalastega ole üle maailma igal pool probleeme. Venemaal endal veel õige teravalt. Mina arvan, olgu nende integreerimisprogrammidega kuidas on. Teise rahvuskultuuri inimese hinge sisse ei näe. Ja seda juba mingi programmiga ei muuda.

Ajaloolised haavad on muidugi veel iseküsimus.

vuuduu ütles ...

Andekad kirjeldused...