laupäev, 1. jaanuar 2011

Blogimeem

Tänan tähelepanu eest Kaamos. See võttis nüüd väheke aega. Aastavahetuse sekeldused ja ärevused ei lasknud meemile keskenduda. Nüüd on paugud käinud (no oli ikka mürinat ja plärtse), aasta uus käes ja mõtted peomeeleolust vabaks lastud. Ja vaatan, ongi hea et kohe esimese hooga kirjutama ei hakanud. Meemi idee sai aega käija ära selles minu mõistuse suuremas pooles mis minu tahtmiste eest varjul, kuid kui talle aega anda, võib sealt üht teist üllatuslikku pinnale nähtavaks hulpida. Alateadvus või kuidas keegi seda nimetab.
Muideks minu jaoks ongi see üks blogimise peapõhjustest. Blogi formaat tingib pikema järelemõtlemisaja kui vahetu suhtlus. Järelemõtlemisaeg aga toob peidus olnud asju välja nii siit kui sealtpool teadlikuse piiri.

Niisiis

1. Külastan oma blogi sagedusega…
Mmm, kuidas sellel nüüd vastata. Keskmise blogijaga võrreldes kirjutan vist harva. No just niimoodi nagu need jutud tulevad. Olen ikka püüdnud hoiduda nende tulemist kuidagi forseerida. Tagasi ka pole hoidnud. Kui tuleb, siis tuleb. Vahel küll pole võimalust kirjutada. Mõni jutt on seepärast kirjutamata jäänud. Aga ju siis pole vaja olnud. Mõni jutt on mul arvuti kaustas aasta otsa ja täiendan teist kuidas mõtteid sellest juurde tuleb. Kommentaarid tulevad meilile, seepärast pole vaja oma blogi avada. Aga üldiselt tegelen mõtlemise ja selle kirja panemisega palju. Ju on minu jaoks selline ajajärk.
Hetkel aga on mul, noh kuidas nüüd öelda, murrang. Evolutsioon maailmas üldse ei ole pidev ühtlane protsess. Toimub mingi järjepidev arenemine, kuid mingil hetkel toimub murrang. Uued asja enam ei mahu vanadesse vormidesse ja need peavad purunema. Nii ongi evolutsioonis aeg-ajalt murrangulised hüpped. Vormide purunemise aeg. Valus aeg. Taipad et vanamoodi enam ei saa. Uutmoodi aga veel ei oska.

2. Poliitikute blogisid loen…
Ei loe.
Põhimõtteliselt pean küll õigeks olla kursis poliitikaga. Sest kui inimesed poliitikast võõrduvad, võimaldab see võimule saada kasuahneid. Teisalt on poliitikas nii palju näilist. Et vältida illusionistide jüngriks saamist tuleks teha tohutu informatsiooni statistika. Et mõista kes on riigimees ja kes taskutäitja. See aga võtaks ära olulise osa elamise ajast. Ja, pagan võtaks, mul on oma eluülessanded, ma pean neid lahendama.
See aja jagamine on probleem millele mina pole lahendust leidnud.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
Nad on reaalsus. Muu meedia on tugevalt mõjutatud illusioonidest. Blogid, mida mina loen on, tundub mulle, elu ise. Vahel küll sõnade vahel peidus. Kuid ta on seal.

4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
Eelmises punktis sai sellele vastatud.

5. Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?
Üks kord. See võis olla mingi umbes viis aastat tagasi. Virtuaalsuse anonüümsus võimaldab selles keskkonnas vägivalda ideede vallas. Võimaldab lasta näida oma isiklikku arusaama suuremana. Selle peale ma solvusin. Nüüd olen aru saanud et solvumine netisuhtluses, ja üldse ka, on kui lastehaigus. See ei too mingit kasu, kuid on vaja läbi põdeda. Mõistmaks et emotsioonid on küll vajalikud end inimesena tundmaks. Kuid areng käib läbi mõistmise. Mõistmine, mis on tegelikult vägivald ja miks keegi, või ma ise, sellele teele astub, see on arengu võti.

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige enam puudust tunned?
Mõtlemise järjepidevusest. See asi kipub ikka nii olema et kommentaare (kaasamõtlemisi) tehakse üldjuhul vaid viimasele postitusele. Blogipostitused on lineaarsed. Aga peaks olema et kõik postitused on tähelepanu poolest võrdsel tasemel. Ideed ja arusaamad tahavad settimist ja selginemist, seepärast võib valgustav mõttevälgatus tulla tükk aega pärast postituse avaldamist. Siis on ta aga juba kaotanud oma aktuaalsuse.
Üldises mõttes nõuaks see formaadi ja traditsioonide muutmist. Isiklikus mõttes aga pikemat blogipostituse järelemõtlemisaega.
Teisalt on väga olulised ka hetkevälgatused. Need nõuvad blogistamist just siis kui nad tulevad.

7. Omalt poolt kiusan küsimusega – miks sa üldse blogid?
Arenemine, edevus, suhtlemine, laiem maailma nägemine. Põhjusi on palju. Blogimine aitab mõtteid iseenda jaoks selgitada. Anda neile ebamäärasest hägust käegakatsutavam, arusaadavam vorm.
Edevus pole sugugi vaid mahasalgamist väärt omadus. Kuigi iseenest väärtusetu, lükkab ta masinavärgi liikuma. Selles on tema väärtus.
Tavaelus on küllalt keeruline leida suhtlemisparnerit kes oleks niipalju samal tasemel, samas arenemisjärgus, et ta mõistaks hinge sügavamaid tagamaid. Blogimise läbi on seda võimalik leida.
Ja tihtipeale jäävad mõttekujundid peas ringi ketrama. Uuesti ja uuesti. Blogimisest võib leida nükkeid mis sellest ringrattast välja lükkavad.

8. Kas oled kunagi postitanud midagi, mida hiljem kahetsed?
Ei ole. On olnud asju mille üle häbenen, sest nad näitavad minu rumalust. Olen teinud oma taktitundetusega inimestele haiget. Kuid ma ei kahetse. Ilma vigu tegemata, ilma kukkumata, ei ole võimalik edasi minna.

9. Sinu lisatud küsimus
On alati pidanud küsimist vastamisest olulisemaks. Sel lihtsal põhjusel et küsimine on enne kui vastamine. Nüüd näe, aga ei oskagi midagi küsida.
Eks ma siis küsin oma blogis.

Selle edasisaatmisega on samuti kui poliitikaga. Põhimõtteliselt oleks õige edasi saata, muidu ju vaibub. Teisalt nõuaks see edasisaadetava sügavamat tundmist, muidu võid äkki sokutada kellelegi kaela ehk ebameeldiva kohustuse.
Eeeeh. Lähen siis lihtsalt kergema vastupanu teed ja lihtsalt soovin kõigile kes seda lugema juhtuvad
HEAD UUT AASTAT

13 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Head uut aastat!

soodomakomorra ütles ...

Joonistatud mees!
Ilusat uut aastat!

Voldemar-August ütles ...

Muidugi, ikka hea ja ilus.

"Joonistatud mees" on ilmselt kompliment. Tänud.
Teisalt jälle .. kuipalju meist jääb blogis varju. Võib ehk tõesti jääda mulje et olemegi sellised ilusad ja kenad joonistused. Aga ega ei ole. Eks head ja vead meil igaühel.

Kaamos rules! ütles ...

Aitäh!
Ilusat talve, kaunist aastat, palju kommentaariderohkeid kirjutisi!

Emmeliina ütles ...

Jätkugu sul sellekski aastaks jutte, mis on nagu pildid ja pilte, mis nagu jutud!
Aga selle hilisema süvitsivaatamise koha peale tahaks kunagi tagasi tulla. Mõtlema.

Laps Eestis ütles ...

Head uut (blogi)aastat!
Taaskord hea meel leida siit enda omadega haakuvaid mõttearendusi ja nende edasiarendusi, aitäh! Alati on tunne, et olen siin rikkamaks saanud.

(Minu jaoks on see ka abiks, et Sa liiga palju ei kirjuta, jõuan mingil määral ikka kaasa lugeda :-), eks mul ju ka oma arengud areneda ja see võtab oma aja.)

tegelinski ütles ...

Head uut aastat! Palju positiivseid üllatusi ja mõnusaid olemisi :)

soodomakomorra ütles ...

karta on, et sul on suured kõrvad, mida sa juuste all peidad ja kõverad jalad, mida laiade pükstega varjad....aga rääkida sa mõistad...ja milleks siis naistel on kõrvad...nii ilus on kuulata ja uskuda seda kriipsujukut!

Voldemar-August ütles ...

Soodomakomorra- kust Sa tead, oled mind näinud võí! He-hee.
Aga kirjutamine tuleb mul palju paremini välja kui rääkimine.

Bianka ütles ...

Head uut blogi-, euro- ja muiduaastat kah!

Mul on üks küsimus sulle. Olen tahtnud korraldada oma blogis samamoodi, et kommentaarid meili peale tuleks, aga pole osanud. Leidsin vaid sellise variandi, et kui kommentaar meilile saadeti, ootas see samas ka modereerimist. Kuhu ja mida settingutes peaks määrama, et kommentaarid alati meilile tuleks, aga see poleks seotud modereerimisega?

Helve ütles ...

@soodomakomorra: Sinu väljend "joonistatud mees" on vahva väljend. eks me blogimaailmas ole ju kõik suuremal või vähemal määral joonistajad. sõnadega joonistajad. iseendi pildi joonistajad. igaüks teeb seda nii hästi-halvasti kui oskab. ja jätab endast maha pildi. reaalse või reaalsuselähedase või niisuguse, millisena olla tahetaks.

igatahes siin blogis maalitud sõnapildid on huvitavad ja mõtlema panevad.

head uut blogiaastat kõigile sõnutsi maalijatele!

Voldemar-August ütles ...

Helve- aitäh!
Sellel Sinu mõttekujundile iseendast joonistatud kuvanditest tahaks veel lisada. Et kuidas ennast näidata tahetakse .. ka muidugi. Aga võibolla määravaimaks on see kuidas ise ennast nähakse. Selle iseenda nägemisega aga on see häda et selleks polegi muud võimalust kui "peeglisse" vaadata. Teised aga näevad meid vahetu "nägemise" läbi. Seepärat on väärtuslikeim see tagasiside mis teistelt sellest "joonistatud pildist" tuleb.

Bianka- head igatsugu uut Sulle ka.
Kuna meie mõlema blogid on blogspoti all, siis peaks vist samad reeglid kehtima küll.
settingute valik comments all on Comment Notification Email, seal peab olema e-maili aadress. Ilmselt see Sul seal on. Miks aga ta kõigepealt modereerimist nõuab, võib olla tingitud valikust kolm sammu kõrgemal Comment moderation, seal peaks punkt olema Never juures. Vähemalt minul niimoodi on ja toimib.

Bianka ütles ...

Aitäh! Saingi korraldatud. Ei tea, kuidas ma seda ise ei märganud. Nii see paraku on, mõnikord ei näe ilmselget lahendust, sest oled liiga kinni mingis teises variandis (nagu minul selle modereerimisega). Eks see ajas ka asja ära, vanade lugude kommentaarid ei jäänud märkamata.