neljapäev, 29. juuli 2010

Puhkus partide ja koeraga


Ikkagi jube tore on puhata.

Mis siis et vaid kolm päeva. Mis siis et nõnda vähe. Tööandja, mina ise siis, rohkem ei andnud.
Kuid millised kolm päeva. Enamus ajast vedelesin voodis ja mitte midagi ei teinud. No tõesõna, kohe mitte midagi. Olin juba peaaegu unustanud mis tunne see on. Aga .. kohutavalt hea tunne. Järjekordselt leidis tõestust tõsiasi et mõtlemiseks on jõudeaega vaja. Inimene kes pidevalt nagu orav rattas keerleb, ainult arvab et mõtleb. Tegelikult on mõttetegevust immiteeriv protsess vaid suure masinavärgi kasutuseeskirja fragmendid. Tõeliselt mõtlemiseks on vaja kõigest kõrvaleastununa kaugusse põrnitseda.


Kauguses aga ujusid pardid.


Tegelikult algul märkasin vaid paari parti. Olles vaid hetkeks kõrvale vaadanud, oli parte juba rohkem. Asi tundus imelik. Kuidas nad nii äkki sinna said. Veel hetk ja asi sai selgeks. Nad vupsatasid välja vee alt. Nagu õngekorgid. Vups ja vups. Varsti oli neid terve trobikond. Vaid hetk hingetõmbeaega ja pardid sukeldusid uuesti. Järvepind oli jälle tühi. Päris tükk aega. Siis .. vups ja vups, mõni lind oli kala ka saanud. Seda osavalt õieli nokaga žongleerides, kugistasid nad kalad alla. Just kugistasid, sest närida nad ju ei saa. Mõtlesin kui keeruline oleks vingerdavat kala süüa kui poleks kaht kätt, nuga ja kahvlit. Ainult nokk. Poleks üldse lihtne.


Huvi pärast lugesin kaua pardid vee all on. Sain nii keskmiselt seitseteist sekundit. Ja üsna tihti vupsasid nad välja sukeldumiskohast märgatavalt kaugel. Osavad ikkagi. Pääsukesed kes järve kohal putukaid püüdsid näiteks ei sukeldunud kordagi. Näe. Kellena oled sündinud, nii pead ka elama. Kui oled mais, siis hõljud terve elu vaid tuule käes.


Kui seen, põrnitsed metsahämaruses puude varbaid.


Üks partidest viljeles omapärast kalapüüki. Pistnud pea vaid mõneks hetkeks vee alla, oli tal üha uuesti ja uuesti kala nokas.


Üks teine part märkas seda ja proovis esimese sabas ujudes sama tehnikat kasutada. Kui esimene napsas üha uue ja uue kala, siis sabarakk ei saanud midagi. No loogiline ju. Eks ole meil inimestelgi nõnda. See kel on taiplikust midagi ette võtta saab kala. See kes vaid ahvib, jääb tühja pihuga.

Kogu see tegevus järvel ilusa tuulevaikse ilmaga meenutas kangesti idülli. Päike paistab, peegelsile veepind ja ujuvad pardid. Kuid ometi polnud see vaid ilu ja kaunidus. Üsna mitmed järves ujuvad kalad jätsid oma elu. Kalaparvesse, kes olid juba jõudnud üksteise seltskonnaga harjuda, jäid tühjad kohad. Vee kohal lendlevatest putukatest paljud ei näe enam kunagi päikesevalgust. Me ei tohiks seda unustada ega lasta end näilisest idüllilisusest petta. Elus on alati kaks poolt. Samamoodi ei saa pöörata tähelepanu üksnes halvale. Siis me ju ei näekski, kui ilus maailm tegelikult on.

Eeh, tagumik sügeleb.


Vaatasin kuidas pardid järvel ujuvale parvele hüppasid. Foto pole küll kõige parem, aga hetke jäädvustus väärib ka kehvemat pilti.


Eks proovige ise veest üles enda peast kõrgemale tasapinnale hüpata. Minu järjekordne kummardus partide osavusele.

Aga, ilus puhkus oli.


Kohtusin inimesega kellega oli tõeliselt huvitav rääkida. Miks seda küll nii harva juhtub! Võibolla pärlid peavadki haruldased olema. Siis oskame hinnata nende erakordsust.

Proovisin ka siia otsa ronida.


Jõudsin vaid siiamaani.

Ehk siis vaid poole peale. Eeeh, argpüks.
Koduteel lehvitas mulle üks koer.

15 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

loen, vaatan pilte ja selline imeline rahu tuleb hinge...

veel kolm aastat tagasi sain ka mina selle üksivaatamise tunde kätte.
seejärel kasvas perekond. Nüüd olen Peanaine-vanaema. Kas vahetaksin? Ei tea.

vesiroosidega pilt on niiiii ilus. viimati nägin selliseid, kui matkasin jalgsi Aegviidust Jänedale.

Voldemar-August ütles ...

Justament. See ongi see asi mis üksiti kaugusse vaadates peale tuleb.
See imeline rahu. Ei seda leia kuskilt mujalt.

Agaet, ega saa terve elu vaid rahus elada.

Vesiroos pildil muideks ongi just kohe enne Jänedat. Kalijärvel.

Anonüümne ütles ...

Seda 'ood kaugussevahtimisele' oli äärmiselt julgustav lugeda. Nii palju on inimesi, kellel on reisimisest-puhkamisest risti-vastupidine arusaam: Tuleb rabeleda niipalju kui saad, näha niipalju kui jõuad, kulutada raha niipalju kui suudad, ühesõnaga väsitada kõik meeled niivõrd kui jaksad. Üllatavalt vähesed julgevad võtta retki lõputusse kaugusse enda sees. Justkui see kui midagi ei tee tähendaks et sa midagi ei tee. Kuigi mulle tundub, sa jõudsid siiski palju kolme päevaga.

Issi, tead mulle nii meeldib aeg-ajalt siin blogis maailma läbi sinu silmade vaadata. Kohati mulle tundub: mõistan sind niimoodi paremini kui kõneldes. Varsti näeme!

Emmeliina ütles ...

ära arvasin!
mitte pildi, vaid pilditunde järgi. Midagi on minus ikka veel alles :)

kaamos rules! ütles ...

Kas see "siiamaani" ei olegi siis tipus?
Tahaks sinna üles.....

Voldemar-August ütles ...

Kaamos, oled ikka kindel et sinna üles tahad. Mina näed tahtsin ka, aga poole peal ütles tahtmine üles, niikui lupsti.

Tütreke, ega ainult Sina, ise ma ka saan endast nii paremini aru.
Igatahes, see oli Sul ilusti öeldud. Läks hinge.

kaamos rules! ütles ...

Mitte kunagi ei tea oma tahtmiste täit sügavust enne järeleproovimist.
Võib öelda "ma tahan" ja loobuda enne esimest katset. Mida see annab? Ainult igatsuse. Võib öelda "ma kardan" ning pärast teo ärategemist leida, et see oli ehk parim asi elus.
Võib öelda "Ma tahan" ja hiljem pettuda.
Kumb on parem - kas pettumus või kahetsus tegemata teo pärast? Enne ronimist ei tea, enne on vaid ähmane soov.

Voldemar-August ütles ...

Kuigi pettumus iseenesest pole üldse hea, siis selle Sinu mõtte juures on pettumus jupp jagu parem asi kui kahetsus.

Kui minu küljes oleks kuskil üks peaga nael, siis sinna pihta see mõte minujaoks läks.

kaamos rules! ütles ...

Eh, me kõik kirjutame oma lood ja kommentaarid kõigepealt ikka iseenda jaoks. Ka minu uitmõte igatsuste ja kahetsuse kohta oli vist kõigepealt märkus endale.
Tuli välja, et neid naelu on mõttehaamri jaoks ka teiste küljes.

Imeilusa hingega on su vesirooside pilt. Puhas rahu.

ArvoS ütles ...

Puhkuse tunne on neis piltides küll sees.

Väike täpsustus ka ;-)
Suurem osa ei ole mitte pardid vaid kosklad.
Kosklad on kalatoidulised aga pardid toituvad enamasti taimedest ja väiksematest putukatest, limukatest.
Koskla nokaäär on väga terav. Usun, et saab päris valus olema kui ta peaks näpust haarama.

Voldemar-August ütles ...

Oh, tänud, jälle targem. Siis on hea et ma neid näpuga torkima ei läinud. ...ega nad poleks seda ilmselt lasknud küll..
Terava nokaäärega ilmselt ongi hõlpsam kala kõrist alla vingerdada.

Helve ütles ...

tubli tööandja, lubas Sulle nii imelise puhkuse!
said koos seenega kuuse varbaid piiluda ja vesiroos!, see pilt on imeilus!
järgmine kord ronid teise osa tornist ja nii päris tippu jõuadki!, eks ole!

puhanud inimese naudingut õhkub igast pildist ja sõnast.

Voldemar-August ütles ...

He-hee, see on küll üks erakordselt kaval nõu. Peab ära proovima.

Tööandjat kiidan minagi.

soodomakomorra ütles ...

milline võiks olla mees nende piltide/mõtete taga? nii ebatavaliselt/ebamaiselt soe ja rahulik tundub ta olema

mind tõesti kohe hämmastab.

Voldemar-August ütles ...

He-hee, mis viga puhkusel ebamaiselt rahulik olla.