teisipäev, 9. veebruar 2010

Muusikameem

Bianka viskas muusikameemi mu kapsaaeda. Sellega ta muidugi ei arvestanud et on südatalv. Niiet selle asemel et mõnusalt kapsaste vahel platseeruda, lõdiseb ta nüüd poolest saadik hange mattunult ja vaatab mulle küsiva näoga otsa. Ei saa ju teda sinna niimoodi värisema jätta, tuleb ta ikka tuppa lasta ja ära õppida, mismoodi sinutorust muusikat blogisse saab linkida. Näe, peale pisukest (ah, mis ma siin ikka, pikka) pusimist, saingi hakkama. See mis Bianka enda kohta oma meemi üles pani, ühtib üsna üheselt sellega milline ettekujutus minul temast on jäänud. Minu kohta käivat pala kuulasin ka suurima heameelega. Tänud.
Niietsiis, euroreglement näeb ette järgmise käitumisjuhise:

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.
Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?
Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”
Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

Siin on nüüd selline lugu et minu jaoks pole vahet, on pulmad, sünnipäev, pühapäev, niisama päev, või matused. On muusika mis on südamelähedane ja muusika mis jätab külmaks. See tähendab, ei saa ma öelda et mingi pala sobib pulmadeks, aga matusteks mitte. Kui sobib üheks, sobib ka teiseks. Kui ei sobi, ei sobi üldse mitte. Niiet kui peaks juhtuma et minu matustel võtab keegi nõuks süldimusa lasta, siis olgu ma surnud või mitte, aga jalga ma sealt lasen. Pealegi on pulmad minu puhul nähtus mille toimumise tõenäosus on tunduvalt teadaolevatest numbritest allpool. See aga, et matused ükskord kindla peale tulevad, võin kasvõi mürki võtta.
Niisiis, minu muusika. Võimatu on millegi sellise kui muusika puhul tekitada pingerida. Kas sinine on ilusam kui punane. Kas ilusamad on mäed või meri. Iga hea muusika on omaette väärtus. Saan siis vaid öelda milline muusika on minu jaoks oluline. "Queen" kindlasti. Mitte nüüd et ma nende muusikat kõige paremaks peaksin, vaid seepärast, et üldjuhul on muusikalistel ühendustel mõned väljapaistvad tipud mis kaugele üle nende ülejäänud loomingu paistavad. Queeni puhul aga on peaaegu kogu nende tehtu pealpool pilvepiiri ja vaid üksikud kohad on keskmisel tasemel. Üks lugu mis mind iseäranis on liigutanud. Muusika on sama, kuid pilt mitte. Otsisin youtubist ka just seda varianti aga ilmselt seal seda pole või ei oska ma leida. Minu poolt mõeldu oli ühes seriaalis "Surematu". Aga mitte see kus mängib Cristofer Lambert, vaid Adrian Pauliga peaosas. Stseen oli peale lahingut kus niipalju kui silm ulatus olid väljal surnud või surevad mehed. Nad olid võidelnud kellegi eest või millegi nimel ja nüüd olid nad kõik surnud. Kas see mille nimel olid nad võidelnud, oli ikka nende elusid väärt. Või oli see vaid hetkeillusioon kindralite poliitikute omavahelistes mängudes. Ja üle kõige see muusika. Mind see igatahes vapustas.



See lugu on ka minu muusika.



Ja see.



Ise ma arvan et minu muusikas peab peale harmoonia ka jõudu ja mässu olema. Ei lase ma niiväga asjadel isevoolu kulgeda ühti. Veel mitte.

Muusikalist teatepulka sooviks edasi anda Tegelinskile. Peter Gabrieli lugu "Sledgehammer". Mitte haamri kujundi pärast, vaid see muusik mumeelest teab mida ta teeb. Samuti kui mumeelest on Tegelinskis teadmist lihtsatest olulistest asjadest.




Veel tahaks muusikameemiga visata Helvet. Uriah Heep. Selles loos võib esmapilgul jääda mulje rutiinsest stereotüüpsusest, kuid on seal peidus midagi mis laseb näha palju kõrgemalt ja kaugemale kui see algul tundus.




Vaatasin et peaks kolm olema, aga minu blogilistis olijatel juba need meemid käes, tundmatu ukse taga ka nagu ei tahaks virtuaalse tordiga koputada.

9 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Lahe lugu... vahepeal vedas suu kõrvuni :P
...
aga mis puutub edasi meemitamisse, siis tegi mind ettevaatlikuks üks lause - et "Näe, peale pisukest (ah, mis ma siin ikka, pikka) pusimist, saingi hakkama."
...
No ei hakka mitte proovimagi, olen alati imetlenud neid, kes sealt tuubist midagi "söödavat" leiavad ja oskavad üles ka veel riputada..
Lisaks on mu Internet na aeglane, iga kord lae enne alla kui midagi kuulata saad.
...
Aga mis valikutesse puutub - juba ühele meemipakkujale lubasin - minu pulmas, juubelitel ja matustel võib alati Tõnis Mägi laulda. Repertuaar korraldajate vabal valikul.
...
...

Voldemar-August ütles ...

Oki- toki. Ega meemitamist saagi mingi kohustusena võtta. See veel puuduks. Neid kohustuslikke asju niigi elus palju.
Mmm, huvitav mis Tõnis Mägi esinemistasu on.

Helve ütles ...

Ilus. Väga ilus.
Aitäh!

tegelinski ütles ...

Kui väga kallis on, siis võib lindi pealt ka lasta ;)

Bianka ütles ...

Aitäh vastamast. Ma arvasin ka ise, et su enda lemmiklood on pisut jõulisemat laadi kui see minu pakutud lugu. Aga ma tahtsin kangesti ühte biitlite lugu oma meemi sisse võtta. Alles hiljem meenus mulle, et tegelikult on mu jaoks kõige lemmikum nende "Girl".

Selle asjade isevoolu kulgemise all ei mõelnud ma sugugi minnalaskmist ega loobumist oma elu kujundamisest. See on mingi selline tunnetus, et kõik siin ilmas ei ole väärt, et selle nimel ennast haigeks rabelda. Et parem on leida head selles, mis sul on ja leppida sellega, mida pole sulle määratud. Ma ei oska seda võib-olla nii selgelt väljendada, aga see on selline arusaamine, et mõningaid eesmärke sa küll suudad, aga ei pea üritama saavutada. Et oskad nende asjade vahel vahet teha, mida sa tahad ja mida vajad.

Voldemar-August ütles ...

Bianka- Sinu kirjeldusega ei saa mitte nõustumata olla. Sinnapoole ma teel olen jah. Aga ega ma päral küll pole.

A.I.V.O. ütles ...

Kuulan siin seda Since I've Been Loving You d ning kandusin tagasi 80-date lõppu või 90ndate algusesse. Igal juhul just see lugu avas mu meeled ning suunas rocki-lainele, kus ma praegugi purjetan...
Muideks, mõtlesin ka seda eelpoolnimetet lugu oma meemi lisada, aga ei tahtnud kaks korda üht bändi eksponeerida. Raske südamega jätsin sellesinatise loo paremaid aegu ootama...
;)

Voldemar-August ütles ...

Aivo- hea et jätsid, mul kohe soojast võtta.
Ütlen Sulle kui üks puusepp teisele puusepale. "Stairway to heaven", kuulub ka minu lemmikute hulka.
Eks on tavaline et nooruseajal moes olnu jääb meelde ja südamesse. Aga mumeelest pole asi pelgalt moes. Muusikas väljendub ehedaimalt ajastu olemus. Ja meie oleme selle ajastu lapsed.

Helve ütles ...

tehtud!