neljapäev, 3. detsember 2009

Ümber ja läbi lombi.


Siin selle koha peal oli enne lomp. See oli siin päris kaua. Sellest ajast kui siia kolisime. Häda oli selles et lomp asetses kõige käidavama koha peal, just maja ja töökoja vahel. Seda teed käin päevas oma kümmekond korda. Iga kord kui sadas vihma, tuli ümber lombi manööverdada. Vihmaves koguneb ikka sinna kus lohk. Mõned päevad tagasi aga tõin kärutäie mulda ja rihtisin lohu tasaseks. Ja ei mingit lompi enam. Nüüd vaatan seda kohta ja mõtlen, miks ma seda küll varem ei teinud. Kümme aastat tagasi. Olen ju öue peale ikka ämbiga mulda toonud kus ebatasasusi. Miks ma pole taibanud seda kohta täitta. Nagu oleks see loomulik et selle koha peal on lomp. Kuidas olen nii pikka aega iseenesest lihtsa lahendusega probleemi kannatanud, taipamatta seda lahendada.

Mis?
Teil ei ole "lompi" või?

3 kommentaari:

Bianka ütles ...

Loomulikult on neid "lompe" igaühel. Mõnega oled nii ära harjunud, et see nagu ei segagi. Teine aga on nii suur, et sellest lahtisaamiseks tuleks lausa veoauto ja buldooser tellida ja seda ei jaksa või ei julge ette võtta. Ja mõnikord on nii, et kui täidad ühes kohas lombi ära, siis tekib uus tema kõrvale. Võib-olla on see isegi segavama koha peal.

Niiet väga lihtne selle lombiga tegelemine ei ole. Aga aeg-ajalt tasuks siiski värske pilguga oma "lombid" üle vaadata. Mõnikord, nagu sinul, on väga vähe vaja, et kõik hoopis paremaks saaks.

Voldemar-August ütles ...

Ohh, tänud. Ma juba mõtlesin et ma ainuke loll.
Mitte et need lombid nüüd kuidagi vajalikud oleksid. Vahest ehk ainult õppimiseks.

Anonüümne ütles ...

hea algus