laupäev, 28. veebruar 2009

Vaade aknast välja

.....Vaade aknast välja.....Vaade aknast väl..

.....Vaade aknast v....

.....Vaade aknast.....

Teised


reede, 27. veebruar 2009

Kitserekord löödud

Kaks nädalat tagasi sain pildile kolm kitse. Tundus kohe nagu oleksin suure asjaga hakkama saanud. Täna aga oli neid veel rohkem. Mida nad siin kõnnivad. Äkki on aimu saanud et inimestel on kriis ja nüüd plaanivad kuidas saaks võimu üle võtta. Mine tea


Liiga palju asju

Ämmal hakkas kraan tilkuma. Kaevusin siis oma sahtlitesse, karpidesse, totsikutesse. Kuskil peab mul see pisike must tihend olema. Isegi mitu oli, nagu mäletan.... vist. Otsisin siit... ja siit....
ja siit....

Uuh... no ei leia.No lõikan siis nahast ise paraja rõnga. Seda ennegi tehtud. Nahatükke oli mul siin ka kuskil paar tükki. Oot oot, siin....

või siin....

No mille kirevase pärast olen neid asju siis korjanud kui siis kui vaja, midagi üles ei leia. Läksin ja ostsin siis poest. Mõtlesin et esimeste soojade ilmadega teen suurpuhastust ja viskan enamuse sest kolust minema. .... mmmmm ... olen vist ennegi seda mõtet mõelnud.
Keeuline lugu nende asjadega. Kui oled midagi varunud, peab ikka hea süsteem ja kord olema et sealt varudest vajalikul hetkel ka midagi üles leiaks. Siis jälle kulub na palju aega ja jõudu selle süsteemi loomisele ja korrashoiule. Lihtsam on mitte varuda ja asi vajalikul hetkel poest osta.
... tea kas vaimses vallas ka on sama lugu. Varume endale arusaamu, tegevusjuhendeid, reegleid. Arutleme enda ja teiste vigade üle, et kuidas ikka oleks õigem ja parem. Elu, see sindrinahk aga veeretab meie ette probleemid ikka just sellisel hetkel ja moel, et läbimõeldud käitumisjuhenditest pole kasu halli haisugi. Ikka tegutseme enamuses meie elu võtmesituatsioonidest nii nagu sisetunne ütleb. Võibolla peakski siis rohkem tähelepanu pöörama sellele et sisetunne ikka oleks ja et ta ka heas korras ja kasutusvalmis püsiks.

pühapäev, 22. veebruar 2009

Numbrid

Ka numbrid Üks kass
Kolm kitse

Nelikümmend üks seent Nelisada seitseteist lindu
Teised


laupäev, 21. veebruar 2009

Merilõvid ja flirt

Telekast tuli loodusfilm. Merilõvisid näidati. Olid teised ilusad ümarad, loivasid mööda randa ja pahistasid oma lohmakatest sõõrmetest aurupahvakuid. Polnud neil käsi ega jalgu. Polnud neil riideid ega kodutehnikat, haldusreforme ega maksudeklaratsioone. Lohistasid ainult oma tünnimoodi kehi mööda kive ja pröökasid hirmsal kombel.
Isased olid ametis mõõduvõtmisega. Vibutasid võdisedes oma tonniseid kehi ja .... pläraki peadpidi kokku. Natuke pearaputust, sõõrmeist pahvakas auru, natuke kurja lõrinat, kehavõdin ja jälle.... pläraki. Vaatasin seda madinat ja ütlesin, näe... pole see inimene teistmoodi midagi. Saavad kaks isast inimest kokku, käib samasugune mõõduvõtmine. Otse madinaks ja peadpidi pläraki kokkupõrkamiseks läheb harva. Enamast jääb mõõduvõtmine vaid mõttelisele tasemele. Ometi on see tavaline protokoll, aju dinosaurusteaegse osa instinkt. Isaste mõõduvõtmine. Naine ütles et naistel on ju ka ajus igivanu osi. Kui emane inimene isast inimest kohtab, käib flirt. Alateadlik, tahtest sõltumatu. Ka enamasti ilma väljundita, vaid mõtte tasemel. Emane ei soovigi midagi ette võtta ega arendada, kuid flirdi refleks on veres. Mmm. Huvitav. Eks ma pea teda uskuma kui ta nii ütleb. Miks ta peakski mulle udu ajama. Aga mine tea muidugi.
Mjah, võib see inimene küll olla kõrge intelligentsiga olend, vundament on tal sama mis merilõvil.
Merilõvi pilti mul polnud. No ei ole ühtegi neist kaamera ette jäänud. Alati kui fotokas käepärast, on nemad kuskile kadunud. Vutte on ikka vahest õue peal askeldanud. Pildistan siis neid.

laupäev, 14. veebruar 2009

Kaks armastust


Nad kohtuvad nagu magnetid. Mis see on. Kas mehe ja naise kui inimese eri poolte kokkuklõpsatus, pelgalt Jacobsoni elundi poolt tajutud seksuaalse valmiduse lõhnataju, või taevaste jõudude ettemääratus. Need kaks peavad kokku saama, abielluma ja jagama teineteisega head ja halba. Neil kahel on teineteiselt palju õppida.
Armudes tekib särin kahe inimese vahel. Seega siis armastus kahe inimese vahel, ehk väline armastus. Kui nad on välised armastajad, siis armastus jääbki sinna. Kahe inimese vahele. See on armastus millest on kirjutatud lugematul arvul ohkama panevaid romantilisi luuletusi ja lugusid. Seda armastust on ka väljast hästi näha. Vaevalt saab märkamatuks jääda kahe armunu omavaheline külgetõmme. Seda enam et enamasti käituvad nad nagu poolearulised. Ka aastate möödudes on neil kirg mis neid vastupandamatult kokku tirib, isegi vaatamata argielulistele vastuoludele. Tegelikult polegi seal midagi müstilist et vastuolusid on. Sest tõmbuvad ju ikka vastandid. Inimesed kes on teatud mõttes vastaspooled. Nagu on pluss ja miinus. Magneti põhja- ja lõunapoolus. Pooled kelledest üks on ihne ja teine laristaja, üks pidutseja ja teine kodusolija, üks idealist ja teine materialist. Arvamus nagu oleks armastus üks suur ja ilus tunne kesk roosilehti mis nagu iseenest kõik raskused võidab, on muinasjutud lihtsameelsetele. Päriselus on peaaegu alati vastuolud. Ka teie kes te seda blogi loete. Vist on nii, et peaaegu kõik on oma kaasadega n. ö. must ja valge. Mõned aastad tagasi olin perekooli foorumi agar osavõtja. Kuna seal käis jutt enamasti suhete ümber, võis sealt leida ridamisi näiteid kus kirg ja seksuaalne pinge on inimeste vahel kes on totaalsed vastandid ja vaimsel tasandil on neil vähe ühist. See aga kellega mõtetes on hea klapp, ei tõmba jälle seksuaalselt. Eksistentsiaalse arengu seisukohalt on see ka igati loogiline. Kõige enam õppida on vastandilt. Ma mõtlen et duaalsete vastandite tõmme on nagu seaduspärasus mis viib arenemise teele. Mine ja õpi. Kui aga inimene on seisukohal et siia ellu pole ta tulnud õppima vaid nautima, ongi jama. Kergelt tulnud nauding on nagu narkouim. Korraks lend kesk pilvi ja siis suure mürtsuga vastu maad. Suurim nauding on raskele ülessandele higi ja verega leitud lahendus.

Sisemine armastaja vajab armastust inimese sees. Armastuse seisundit endas ja partneris. Kui välise armastaja armastus sünnib kohtumise hetkel, siis sisemise armastaja armastus on juba enne olemas. Tal ainult puudub objekt. Sisemine vajadus leida armastusele objekt on nii suur, et "sisemine" armub arutult paremale ja vasakule. Kooliõpetajasse, klassiõesse, igasse seelikusse kas vähegi lahkemalt naeratab. Ka seksuaalsus on "sisemises" loomulikust intelligentsist. Mastrubeerimine on loomulik. Seevastu "välise" seksuaalsus ärkab siis kui armastuski. Kohtumisest. Eneserahuldus on "välise" jaoks nonsens, ilmselt ka vastumeelne ja põlgustki tekitav. Mitte et eneserahulduse võimalikus või võimatus kuidagi isiksust mõjutaks. Pigem vastupidi. Isiksus määrab seksuaalsuse. Teisalt on jälle seksuaalsuse järgi lihtsam vahet teha kes on sees, kes väljas.

Kuna "sisemine" ja "väline" on vastandid, kehtib ka siin vastandite tõmbumise printsiip. Armunud "sisemine" ja "väline" avastavad ükspäev, et armastus oleks nagu kadunud. Võibolla tõesti on armastus otsas, kuid võibolla lihtsalt ei osata seda üles leida. Armumise faas on möödas. "Välise" jaoks pole midagi muutunud, "sisemise" armastus aga otsib kohta "sees". Kuna partnerid otsivad nüüd armastust erinevatest kohtadest, võib jääda mulje et armastus on otsa saanud, kuigi tegelikult otsitakse seda valest kohast.

Et õppida partnerist, peab teda tundma, tunnetama ja mõistma. Peab tähelepanu pöörama sellele mis on partneri sees. Ühesõnaga, on vaja sisemist armastust. Väline armastus mis sisuliselt on kirg teineteise järgi, jätab partneri tundmaõppimiseks vähe võimalusi. Mis siis on oluline. Kas armastus inimeste vahel, või armastus inimesesse.

reede, 6. veebruar 2009

Vares


Üks vares passis saarepuu ladvas. Soputas seal tiibu ja kõõritas mind ühe silmaga kui mööda õue askeldasin.
Mõne aja pärast kui taas õue sattusin istus ta ikka seal. Soputas tiibu ja kõõritas mind. Mõtlesin et saaks hea pildi kui ta seal nõnda saarepuu ladvas istub. Tõin fotika ja sihtisin sellega varest. Vares kõõritas mind kahtlustaval ilmel. Tegin klõpsu ja vares niheles rahutult. Võtsin kaamera kindlamini pihku et zoom põhjas udusust ei põhjustaks ja valmistusin pikemaks pildistamiseks. Vares aga arvas teisiti. Tiivad kokku ja läind ta oligi. Hea et sain ta veel üheks võtteks kaadrisse.