laupäev, 31. jaanuar 2009

Kes selle siia jättis?

Kes selle siia jättis?

Kas see?

Või see?

Kahtlustan küll et keegi nendest.

laupäev, 24. jaanuar 2009

makro







Püüdsin leida vabandust miks minu pildid pole stiilipuhtalt lähivõtted.
Leidsingi.
Asjad ju pole suured või väikesed iseenesest. Ikka ainult millegiga võrreldes.
Teised

laupäev, 17. jaanuar 2009

Loom


Tuleb ikka hoolega vaadata et näha kus ta on. Aga selles ju asja mõte ongi. Et sind nahka ei pistetaks tuleb olla väga keskkonna moodi. Mitte ainult loomadel.
Nägin kord kuis naabri koer rebast taga ajas. Rebasel oli saba sirge nagu pulk. Küll lidus. Ei koeral pold lootustki teda kätte saada.


Araknofoobikutele ka natuke külmavärinaid.


Ja žiguli kõlbab kassidele koduks suurepäraselt.


pühapäev, 11. jaanuar 2009

Müürid



Müürid. Neid on vaja et kaitsta end võõra kurja mõtte eest. Mida kõrgemaks ja paksemaks neid ehitame, seda turvalisem on. Kui müürid on juba nii suured et pole enam põhjust hirmu tunda, vaatame ringi ja avastame et oleme üksi. Siis asume neid müüre lõhkuma.




neljapäev, 1. jaanuar 2009

Aastat vahetades

Üks aasta lõppes. Nagu iga lahkumine , tuleb ikka väike kurbusetunne peale. Kahju on lahkuda kui koos on veedetud nii kaua aega. Terve aasta ju.
Aasta mis just algas on veel üsna nooruke. Nagu iga uuega, on sellegagi seotud ootused ja põnevus, kuid puuduvad mälestused ja kogemused.
Polegi vist suurt vahet kas vaatame aega kui tiksuvat osutit mis iga ühiku järel hüppab ühelt numbrilt teisele, või aega kui jõge mis aina voolab ja voolab. Ikka oleme mingis punktis kus ühele poole vaadates on mälestused ja teisel pool ootused. Vaid vaimusilmas, tõustes kõrgemale aja ja ruumi piirangutest, võime näha tervikut. Kas täidab meid see tüdimuse või vaimustusega, on vaid meie endi teha.