reede, 28. november 2008

Kokakunsti šedööver

Kõht on tühi. Hmm, mis meil siin siis on. Eilsest jäänud seitse keedukartulit ja killuke liha. Ega siis muud kui, pann pliidile, pannilabidaga rasva peale. Oot oot, mitte liiga palju et ujuks. Parasjagu et kartul pannil mõnusalt libiseks ja et süda liigsest rasvast läikima ei hakkaks. Ikka parasjagu. Nii, nüüd paar sibulat, liha, kartulit, muna ja paar kärbatanud õuna õunakastist. Neid muidu keegi nagunii ei söö. Segan labidaga seda kemüüset pannil ja mõtlen et kokakunst on ikka üks suur tasakaaluvärk küll. Rasva mitte liiga palju, mitte liiga vähe, magusa ja hapu tasakaal on oluline, toit peab olema parajalt maitsev et sööma meelitaks, kuid jälle mitte liiga hea et end lolliks ei õgiks. Vaatan pannile ja mõtlen et mis see nüüd siis on. Igapäevaelust ninnakaranud filosoofia õppetund või kokakunsti šedööver.

Panen siia prooviks ka selle kummalise tähekombinatsiooni, ehk hakkavad siis jutud ka blogipuusse jõudma. Mine sa tea.

RFWJCNJW

1 kommentaar:

joanamari ütles ...

mina sain hea retsepti nii süüa tehes
pannes kõik jäägid kokku
oli natuke keedetud makarone
keedetud tatart
õli
sibulat
ja tulemus oli nagu hakklihaga makaronid
lapsed küsisid , et kust sa liha said kui raha ei olnud
nüüd teengi tatra kotlette ja keegi ei saa aru et pole lihast