pühapäev, 23. november 2008

Fotojaht: Ise tehtud

See puulusikas on minu poja tehtud. See on üks vähestest asistest asjadest mis ta teinud on. Seepärast on see just tähelepanu vääriv. Mõtlesin tükk aega millist enda tehtud asja võiksin siia pildiks panna. Oleks see mõni tööriist, saag või höövelpink. Segumasin mille panin kokku metsa alt leitud vanast poist ja moskvitši ratastest. Maja kus olen ladunud müüre, krohvinud ja värvinud, ehitanud katust ja sauna, ühendanud torusid ja juhtmeid, pannud plaate ja klaasinud aknaid. Toole ja laudu. Võibolla olengi natuke liiga palju kätega teinud ja tasakaalu säilitamiseks oleks mõistlik ka vahelduseks ajusid kasutada. Võibolla pole poja vähene käeline tegevus mitte mulle närvidele käimiseks, vaid minu tasakaalutuse võrdsustamiseks. Üks asi küll mis seoses käsitööga alati meelde tuleb on asjade väärtus. Ümbritsedes end tööstusrevolutsiooni odavate, ühekordsete ja perioodilist uuendamist vajavate, või lihtsalt moest välljumisest tingituna üleliigseteks osutuvate asjadega, kas ei kaota me sellega ka olulist osa olemuslikust väärtusest. Panen siis lõppu ka ühe pildi endast. Ise tegemas.





8 kommentaari:

tiiauspaikka ütles ...

Ma ei tea, kas see on mingi isade asi, et poega tahetakse ikka oma jalajälgedes näha. Ja õnneks on neid vanemaid, kes lastel lasevad lennata ega suru neid enda raamidesse, kuigi tahaks.

Võibolla see käsitöö geen alles lööb mingil hetkel neil välja, mine tea.

Oma kätega midagi osata on jube suur väärtus, sa oled ju lausa ülekullatud oma oskustega :)

osaline ütles ...

ehk on ka nii, et asjades, mida me oskame, oleme kõige kompetentsemad rõõmustama lastegi edusammude üle :)

Tatsutahime ütles ...

Mõlemad väga head, puulusika kompa teeb selle nii võimsaks ka, valgusest rääkimata. Ja teise pildi kohta: lõpuks ometi veel keegi, kes siis kui üteldakse "käsitöö", mõtelb tegemisprotsessi, mitte toodet.

kukupai ütles ...

Ise saab tõepoolest palju teha ja nende asjade väärtus on hoopis teine kui poekaubal. Ja see keevitamise pilt mulle meeldis väga.

Reede ütles ...

Meie siin (New Yorgis) oleme lausa sunnitud enamuse asju ise tegema või poest toodud uue asja kohe ära remontima ja õlitama, et seda rohkem, kui üks kord kasutada saaks. Sest USA-s müüakse peaaegu ainult Hiinas toodetud saasta. Jumal tänatud, et mu mees on nõukogudeaegse Tipi haridusega ja oskab igast asjast midagi valmistada :)
Puutöö on üks mõnusamaid töid üldse mu meelest - puhas, ilus ja hästi lõhnav.
Puulusika pilt on väga hea!

kaamos rules! ütles ...

Esimene mõte: kas ta nüüd lõikab,käiab või keevitab? Ahhaa, keevitab, sädemevihk selline puskkaevjas.

Ilus. Lihtsalt ilus.

Lusikas on jällegi hea nõiakeeduse segamiseks...

Voldemar-August ütles ...

Näe, torm viis meilt interneti ära.
Kui ikka oled mingit rauda eluaeg tagunud, tahaks selle kellelegi jätta. Loogiline oleks ju oma pojale. Aga, jah, kui pojal on teine tee käija, ega siis ei saa küll.
Aga selle kullaga on nii, et: üheksa ametit, kümnes nälg. Sedaet, materiaalse edukuse mõttes on mõistlikum ühte rida ajada. Aga et käed oskaks ka muid liigutusi peale ühe. Ja mõte oskaks mööda erinevaid radu käija, on jälle parem võimalikult palju asju osata.
Osaline- ongi nõnda jah. Tean seda küll, aga nüüd kui seda ütlesid, mõtlesin ikka, palju tean sellest mida lapsed ise oluliseks peavad.
Kaamos- !!milline proffesionaalsus, sädemevihk on purskkaevjas. He-hee. Aga see Sinu lusika seostamine nõidusega on tähelepanuväärne tõesti. Sest, vaata mille peal ta on! Vihjeks võin öelda, kui lüüa siis tümiseb.

Algarv ütles ...

Eks seesama, mis isade ja poegade kohta käib, kehtib ka emade ja tütarde osas.
Nimelt see isetegemise oskus. Minu meelest käib see üle põlvkonna. Räägin endast, küllap oskad seda meeste tööde peale teisendada. Minu emal polnud aega ei õmblemise ega käsitööga tegelda. Ilmselt see teda väga ei tõmmanud ka. Nii pidin ise õppima tegema kõike, mis vaja. Sest tol ajal teisiti ei saanudki. Tütar väiksest peast veel tegi minu eeskujul üht-teist, aga praeguseks on see täiesti päevakorrast maas. Kui vaja, õmblen mina talle kardinad või teen väimehe pükse lühemaks. Jah, ajad on muutunud,poest saab kõike osta, ei peagi ise tegema. Ja ema aitab, kui midagi vaja. Nii ka sina oma peres meestetööde osas. Nõnda ei hakkagi need noored, kellel vanema oskused käepärast, eriti ise pingutama. Kuni ükskord jälle hädavajadus sunnib. Elu on kõige parem õpetaja. Alustad oma kätega millegi tegemist vajaduse pärast, aga hiljem jätkad seda juba lõbu pärast.