laupäev, 4. oktoober 2008

Vaimsus ja intelligentsus 2 e. akna taga on maailm


Kui eelmist juttu kirjutasin oli minus olemas teadmine, et vaimsus ja intelligentsus kui vastandid peaksid omavahel terviku moodustama küll olemas, tunnetust aga ei olnud. Nüüd on see siis tulnud.
Kui oleme ruumis millel on aken ja sealt aknast välja vaatame, näeme seal maailma kõikide tema omavaheliste seostega. Sõltub meie teadmistest, kas see mida aknas näeme, ka meie arusaamisesse jõuab. Kui väljas toimuv on meie jaoks täielik abrakatabra, ega me siis ei mõista toimuvast mitte muhvigi. Kuid isegi kui mõistame nähtavast ainult osa, võime siiski näha, et kõik toimuv on omavahelises seoses. Igal teol on tagajärg kogu aknataguses maailmas toimuvale. Kui aga ignoreerime akna olemasolu ja elame nii nagu ruum olekski kogu maailm, võime oma tegusid vaadelda kui eraldi sündmusi, mis ei oma seost üldise maailmaga.


5 kommentaari:

kaamos rules! ütles ...

Seostatusest ja omaette vandlitornis elamisest mõeldes torkas pähe mõte Lorezlikust kaoseteooriast tagurpidi - liblikas Brasiilias võib oma tiivalöögiga tormi Texases hoopis ära hoida.Kuidas selles kinnises ruumis osata olla see "hea" liblikas?
Mis on üldse "hea"? Nagu pole absoluutset head, pole ju ka absoluutset halba, kõik on seotud, kõik on millekski hea ja kellelegi halb.

Nüüd läks minu mõte sinu mõtteradu pidi omapäi hulkuma ja nägi seal vist hoopis teismoodi maalma kui sina.

Aga seda sa ehk öelda tahtsidki. Igaühe jaoks on oma aken. Mõnikord vaated neist aknaist kattuvad, mõnikord mitte.

Voldemar-August ütles ...

Maailm akna taga on ikka üks kõikide jaoks. Ent ometi on ka minumeelest nii nagu ütlesid, et igaühe jaoks on oma aken.
Siit koorus üks huvitav mõte välja. Materiaalses maailmas on nii iseenesestmõistetav, et nähtav oleneb sellest mida vaadatakse. Aga näe, siin oleneb hoopis vaatajast.

kaamos rules! ütles ...

Mulle meeldib muinasjutt pimedatest, kes kirjeldasid elevanti. Inimesed kirjeldavad maailma tihtipeale samuti.Sul on õigus, kui ütled, et maailm on kõigi jaoks üks. Mulle tundub, et me, inimesed, näeme paraku seda samuti kui pimedad näevad elevanti ning seepärast on meie igaühe jaoks olemas OMA maailm.Mõnel juhul on meil teistega ses pildis ühisosa, mõnel juhul kuulume mingisse hulka kõige naha ja karvadega, aga alati on ja jääb erakuid, kelle maailmapilti on teistel raske kui mitte võimatu mõista.
Või mis sa arvad?

Algarv ütles ...

Tarkus tuleb läbi kogemuste. Ometi on erinevad järeldused, mida oma kogemustest tehakse. Kui ma kellegi arutlust ja mõttekäiku mõista katsun, siis ikka läbi selle, mida elus kogenud olen. Kas minu elukogemuses järgi see kehtib või ei kehti. Kuigi selge on see, et kaugeltki kõike pole isiklikult läbi elanud. Mingi osa jääb ettekujutuse ja loogiliste seoste tasemele.
Kui aknast vaatab välja see, kellel tegelikku kogemust pole, mis väljas on, siis jääb ainult fantaasia ja kujutluse osa. Või siis ükskõiksus ja huvipuudus, kuna see seal väljas ei kuulu tema maailma. Nii on lugu ka kohtudes teiste inimeste ja nende maailmadega. Otsustad teiste kohta lähtudes varem kohatud inimeste järgi. Või ei suuda mõista, kuna midagi sinus ei haaku teistsuguse maailmavaatega.

Voldemar-August ütles ...

Kui ma oma töös mingit uut nippi välja mõtlen, pean selle välja mõtlema kui terviku, kuid samas pean teadma iga mutri ja abinõu tööprintsiipi ja ehitust. Meestega vist ongi rohkem nii, et nad kohe peavad asja juppideks laiali lammutama ja iga jupi otstarvet teadma. Et kui naise jaoks on raadi raadio. Siis mehe jaoks on raadio kõrgsagedusvõimendi, heterodüün, selektiivvõimendi, detektor, eelvõimendi, lõppvõimendi, valjuhääldi ja korpus ehk kast.
Ma vaatan, siin kipub sama lugu olema. Mina, mees, püüan siin inimolemust juppideks lammutada et iga osa eraldi vaadelda ja nuputada, mida see jupp küll teeb. Algarv, Sa ütled, kui inimene on intelligentselt arenenud, siis ta on arenenud tervikuna. Tal on võime tajuda maailma mitmekesisust. Arvan, pidasid selle all silmas, et tal on võimekust hakkama saada nii materiaalse heaolu vahendite hankimisega, kui teise inimese tunnetuse, kui inimlikke eetiliste piiride tunnetusega.
Mina (rõhutan veelkord, mees) jagan tervikuna arenenud inimese mõtlemise kaheks jupiks. Ratsionaalseks mõtlemiseks (nimetan intelligentsuseks) ja intuitiivseks mõtlemiseks (nimetan vaimsuseks).
On palju neid sõnu: vaimsus, intelligentsus, vaist, instinkt, tunnetus, selgeltnägemine, loogika, millede otsene tähendus on eriti meie ühiskonnas selgelt kokku leppimatta ja tõesti suures osas sõltub meie "aknast". Kuid on kaks rühma, mis eriti selgelt teineteisest eristuvad.
1) Asjad mille tervikust suudame aru saada ja mõista.
2) Asjad mille tervikut me ei suuda mõista, tunnetame sellegipoolest. No et miks armastame, miks me ei tee teisele seda mida ei taha et meile endile tehakse, või et miks valime mingi elukutse, kuigi elukutsevaliku eas olles vaevalt suudame mõista millist rolli elukutsevalik meie elus mängib. Või et miks valime endale sellise kaasa nagu valime. Ega me ei oska ju ette näha kõikki neid rõõme ja õppetunde, mis sellega kaasnevad. Vahel võib isegi tunduda et valik on tõesti olnud vaid juhuslik ja kaasnevad kannatused on juhuslikud. Küll vaade minu "aknast" ütleb et juhuslikku pole midagi. Lihtsalt terviku tajumine võtab üksjagu aega, võibolla rohkemgi kui meile siin ilmas antud on... Nojah, see jutt on juba nendele kõrvadele kes oma eksistentsi ühe eluga ei piira.

Algarv, Sa kirjutad et :"Kui ma kellegi arutlust ja mõttekäiku mõista katsun, siis ikka läbi selle, mida elus kogenud olen".
Ma vahest ikka tuletan meelde kui poisikesena sai matemaatika ülessandeid lahendatud. See tundus nii raske. Ma ei olnud ju matemaatika olemust oma elus kogenud. See mõistmise hetke tulek on väga selgelt meelde jäänud. See hetk, kus minus polnud veel arusaamist mingist matemaatilisest lahendusest, kuid pingsa mõtlemise ja tunnetamise tulemusena see mõistmine äkki prrauhhti tuli. Siis küll oli õpetaja see, kes mind selle "prrauhhti" juurde juhatas. Kuid nüüdki, tunnetades vaimsel teel, et on tervikus osi, mille arusaamist minus veel pole (pole veel kogenud), võin pingsa mõtlemise ja tunnetamise tulemusena "prrauhhti" uue mõistmise võrra targemaks saada.
Niiet on väga kasulik püüda mõista ja tunnetada, mida teised seal aknas näevad, isegi kui tegemist on erakuga kelle maailmapilti on raske või suisa võimatu mõista.

Üks mõte tuli veel seoses lastekasvatusega. Üks asi on see teadmiste tasand. Mis on mis, mida tohib suhu pista, mida mitte, mida tohib ja peab tegema, mida ei ole hea teha ja mida mingil tingimusel teha ei tohi. Teine asi on tunnetuslik, ehk vaimne tasand. Kus ei püüa midagi selgitada, vaid näitad lihtsalt välja oma armastust lapse vastu. Lihtsalt. Kas on erinevad jupid?

See saade mida praegu just vaatasin (selgeltnägijate tuleproov). On see intelligentsus või vaimsus? Kas selgeltnägemine on jupp omaette, või on see ainult hammasratta üks hammas?