laupäev, 25. oktoober 2008

Ämblik arvutil



Üks ämblik jooksis mööda kuvarit. Üritasin teda siis pildi peale saada. Tema aga polnud üldse koostööaldis. Kord varjus raami taha, kord peitis jalad häbelikult kõhu alla niiet polnud üldse aru saada, on see ämblik või kärbes. Kuni lõpuks peatus sobivas poosis. Üks jalg n-il, teine e-l. Ma polnud ka papist poiss, tegin klõpsu ära , naksti.

7 kommentaari:

toompeale ütles ...

meenub, et ühe laulu sisse on kirjutatud: "...ämblikud on väga head loomad, neid hoidma peab, nad meile õnne toovad..."

Algarv ütles ...

Meil on elamises ämblikke ka rohkem kui ma taluda võin. Mis teha, kui ikka räägitakse, et õnne toovad, siis ei tohi neid maha lüüa. Olen ikka mõnikord oma õnne proovile pannud ka. Hästi väikese ämbliku olen mõrvanud, endamisi õigustades, et see ehk polegi veel päris ämblik, vaid lihtsalt mingi putukas ja see ei loe. Aga väikesed kasvavad ju suureks. Nüüd olen näinud kaks korda juba nö. hiidämblikku nagu Aita Kivi viimases raamatus. Esimene kord kadus ta enne kui midagi ette võtta jõudsin. Teise sain purki pandud ja välja viidud. Ehk sureb ise ära?

Voldemar-August ütles ...

Vahest kostab tütre toast südantlõhestavaid karjatusi. Issi, appi, ämblik.

kaamos rules! ütles ...

Tean naist, kes kardab hüsteeriliselt ämblikuid ja sama paaniliselt kardab ta, et keegi tapab selle ämbliku ära. Nii oligi ükskord, et istus vaeseke trepil ja ootas kuni keegi julgem koju tuleks ning esikus oleva ämblikukese õue viiks - tuppa minna ei julge, ära tappa ei luba...

Ma ise vin ka need kaheksakoivalised õue, ehk leiavad sealt uue ja ohutuma kodu.

Anonüümne ütles ...

Aga meil on kontoris ämblik Erna ja ämblik Ärni. Monitori nad veel võrgutada pole jõudnud.

osaline ütles ...

Mina armastan ämblikke. Eriti koibikuid. Aga ükskord ma siiski karjusin :) http://osaline.blogspot.com/2008/01/pealesunnitud-lemmik.html

Anonüümne ütles ...

Good fill someone in on and this post helped me alot in my college assignement. Say thank you you as your information.