pühapäev, 1. juuni 2008

Kiviaed
















Kiviaed oli kahtlaselt viltu vajunud. Vist arvas et tema kohta gravitatsioonireeglid enam ei kehtigi.
















Siin on üks peasüüdlastest. Kulus vist oma viiskümmend aastat et sirel niimoodi kiviaia sisse kasvaks. Kulus viis minutit, et teda maha saagida.

















Lükkasime ja tõmbasime. Päris püsti ei saanud. Sirgemaks aga küll.

3 kommentaari:

sjgelle ütles ...

Sügavamõtteline lugu - mis ükskord kiiva kiskunud, ei seda enam päris sirgeks saa.

Voldemar-August ütles ...

Ennäe mis mõtte sa siit leidsid. Sinus on ikka ka paras ports filosoofi sees.
Mina kirjutasin selle loo puht praktilistel kaalutlustel. Aed oli ju viltu ja ähvardas ümber kukkuda. Aga näe, ütle veel, et veetilgas pole kogu maailm sees.

sjgelle ütles ...

Nii need kujundid tekivad ju. Kõik on tõlgendamise küsimus.