laupäev, 28. juuni 2008

Ja nüüd vihmast... :)

Ja nüüd vihmast... :) See pealkiri on osalise kommentaar ühele minu jutule tuulest. Tundub, et osalisel on tutvusi musta maagia valdajate seas, sest ta oleks nagu ära sõnunud. Varsti tuligi vihm ja avaldas mulle oma olemust üsnagi selgel moel. Jätkuks mul ainult oskust seda nüüd ka kirjakeelde panna. Lugu ise oli jaanipäeva paikku kui need suured vihmad tulid, varem ei olnud mul lihtsalt aega seda kirja panna.

Nõndaet. Tegin parajasti lõunauinakut, kui vastu plekk-katust kostuv trummeldus andis märku, et nüüd on küll midagi suuremat lahti. Kargasin siis aknale seda nalja kaema. Ehki olin paljas kui porgand, polnud üldse külm, õhus oli seda vihmaga kaasnevat puhtuse lõhna. Mitte lõhnaseebi, šampooni, palsami, deodorandi segasevõitu puhtus, vaid noh puhas puhtus. Kõõlusin aknal ja adusin, tõesti, vihma meeleseisund on sootuks midagi muud kui kõikke sasival tuulel või rammestaval päikesesäral. Maa ja taevas, kes enamasti ikka suhteliselt vastandlikel seisukohtadel on, olid korraga unustanud oma erimeelsused ja saanud üheks. Maa, see tahke kamakas oli märg. Õhk, see tabamatu hõljuv ollus oli samuti vett täis. Polnud enam konkreetsust ega ebamäärasust. Taevast maa poole valguv vesi ütles et kõik liigub ja muutub. Kõik mis on läheb kunagi mööda.

1 kommentaar:

osaline ütles ...

lähen talle just oma sõprust pakkuma. prognoosijate sõnul kipub taevas täna kärkima ja võib isegi lüüa :)