esmaspäev, 13. august 2007

Head mõtted

Olen tähele pannud, et head mõtted tulevad siis kui aju väsinud on. Head all pean silmas et, selgust toovad, valgustavad, mõistvad, mitte kui halva vastand. Minuga on tihti niimoodi juhtunud. Õhtul voodis just hetk enne magamajäämist, peale rasket tööpäeva, kui veel vaevalt jaksad jalga jala ette tõsta ja mõtlemisest ei taha mõeldagi. Just siis süttib pea kohal lambike ja imestad, et ohoo, kuidas ma küll varem selle peale ei tulnud. Häda on selle asja juures see, et väsinud aju ei suuda head mõtet päriselt teadvusesse tuua ja nii jääbki see tihtipeale kuskile poolteadvusse uitama. Loogika ütleb, et järelikult ei tule head mõtted ajust. Head mõtted saavadki tulla just tänu sellel, et aju aktiivsus on väike ja ta ei takista enam heade mõtete tulekut.

pühapäev, 5. august 2007

Ema õpetas

Ema õpetas mind ise riidesse panema ja potil käima. See, et ma õpetamist ei mäleta, ei muuda sugugi nende õpetuste väärtust. Ka nüüd, keskealise mehena, on mul need oskused olemas. Kord rääkis ema mulle loo süldikeetmisest. Ema keetis oma venna pulmadeks sülti. Neil oli saunas suur küttekoldesse ehitatud pada, nii nagu see vanasti sooja saunavee tegemiseks kombeks oli. Pada oli parajalt suur, et kogu pulmajagu sülti korraga ära mahutada. Kui sült valmis, tuli see keldrisse külma viia. Kelder oli saunast nii umbes paarikümne meetri kaugusel. Siis veel trepist alla ja jälle üles. Ema pani saunas kausid täis, siis üks kauss ühte kätte, teine teise, kakskümmend meetrit keldrini, trepist alla, kausid keldrisse, trepist üles ja sauna. Kaks kaussi täis ja jälle sama rada. Ema ütles, et õhtuks olid tal jalatallad täitsa ümmargused. See lugu jäi mul hästi meelde. Kuna ema oli selle süldiga tohutu vaeva näinud, siis ka selle loo rääkimine oli tema poolt väga emotsionaalne. Aga ka minu jaoks oli see süldilugu vägagi oluline. Õppisin sellest oskust näha asju ülevaatlikult. Kui vaadata asja lähedalt, on vaja sült panna kaussi ja viia keldrisse, mismoodi mu ema ka talitas. Ülevaatlikumalt vaadates on näha, et nõnda tehes tuleb väga palju kordi edasi tagasi joosta. Lihtsam oleks sült saunas ämbrisse kallata ja alles keldris kaussidesse jaotada. Jooksmist oleks tunduvalt vähem. No ma ei öelnud emale, et asja oleks ju saanud ka lihtsamini korda. Ta oli seda lugu rääkides nii uhke, et ta niii suure töö ära oli teinud. Aga eks ma algul mõtlesin küll, et väga rumal temast. Nüüd aga näen, et tänu sellele, et ema mulle selle süldiloo rääkis, olen osanud oma töödes vältida lühinägelikusest tingitud tarbetut vehklemist. Ma peaksin emale selle eest hoopis tänulik olema. Ja teate mis. Ma olengi.

neljapäev, 2. august 2007

Kräunuvad kassid kiviaial

Kaks kassi kräunusid kiviaial. Kui seda kuulsin, ei saanud esmalt arugi mis lärm see küll on. Kas teeb hullumaja kurtide koor hääleharjutusi, või on marslaste invasioon. No igatahes jooksin välja vaatama, et mis lahti. Ja seal, kiviaial, olid kaks kassi. Karjusid mis kole. Oot- oot, kas lugesite hoolega. KO-LE. Inimesed võiksid ikka vähe õnnelikud olla, et nad armuhoos olles selliseid häälitsusi ei tee. Seal nad siis karjusid ja liigutasid ennast. Nojah, liigutasid ei ole just kõige parem sõna. Hm.. paremat ka nagu ei ole. Noh igatahes, ma ei ole näinud ühtegi elusolendit ennast niimoodi liigtamas. Nii aeglaselt. Üldiselt oli aru saada et nad muutsid asendit, kuid see toimus neil niiiiii aeglaselt. Püüdsin kord jälgida päikeselaigu liikumist seinal, mida peale mõningast harjutamist oli ka võimalik tajuda. No nii aeglane kasside liikumine just polnud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Kasside kole kisa meelitas ligi ka teisi uudishimulikke. Üks vares tuli ja maandus kassidest suisa kahekümne sentimeetri kaugusele. Vaatas kasse, hüppas veidi eemale ja vaatas uuesti. Ega vares pole loll. Küllap ta sai aru, et kassidel on hetkel hoopis teised huvid kui linnujaht. Naabri suur must koer jooksis ka kohale. Tunnistas temagi tükk aega, pea viltu, kräunuvaid kasse ja sörkis siis aeg ajalt üle õla kiigates koju tagasi. Taipas ehk, et pole õige hetk kasside suhtes oma kõrgemat seisust demonstreerida.

Ah et mis on selle jutu mõte. Hmõh.... Polegi. Mõni asjad on lihtsalt tähelepanuväärsed nagu kräunuvad kassid kiviaial.