reede, 13. juuli 2007

Tükid

Elu alguses on tükid. Eraldiolevad, üksikud, seosetud tükid. Nälg, valgus, rõõm, halb, uni. Esimesed tükid ununevad. Meelde jäävad sellised, mil juba rohkem seost materiaalse maailmaga. Mänguasi, sellega seotud rõõmud ja kiindumus. Õnnelikus, rõõmus hetk koos vanematega. Kurbus kui tahetut ei saa. Nooruse tükid jäävad tavaliselt meelde kogu eluks. Esmakohtumine tundmatu keskkonnaga. Riskantse eesmärgi saavutamisel kogetud põnevus. Sümpaatse inimese poolehoiu võitmine. Looduse harmoonia hingemattev tunnetus. Õppimise aeg on täis faktide omandamist. Ainete suitsused reaktsioonid keemiatunnis. Newtoni õpetus et igale mõjule on mõju, mis on vastandsuunaline. Tardunud füüsikalisi arusaamu raputav tuumafüüsika. Tööõpetustunnis viga saanud näpp. Tööaja kogemused on rohkem tunnetuslikku laadi. Vajadus iseseisvalt oma eluga hakkama saada ja sellest tulenevad rõõmud ja mured, peamiselt mured, eriti alguses. Pärastpoole õpid eristama reaalsust illusioonidest ja möödapääsmatu aktsepteerimise oskust. Elu veeretab teele igasugu juhtumisi. Osad rõõmsad, osad kurvad, osad vist lihtsalt ainult kiusu pärast. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et kõik need esmapilgul eraldiolevad elutee juhtumised e. tükid on kõik ühe suure terviku osad. Ka need, mis esmalt tundusid ainult kiusu pärast loodud olevat ja eriti need. Need ebameeldivused, mis aina korduma kippuvad, näitavad kõige paremini, et Sinu tervikus on mõned kriitilised kohad, millele oleks vaja erilist tähelepanu pöörata. Et on kohti, mida pead enda jaoks selgeks tegema, aru saama, läbi tunnetama. Et tervik, mis Sinu tükkidest kokku saab, oleks tõepoolest tervik ja veel harmooniline seejuures.

Kommentaare ei ole: