laupäev, 28. november 2020

Fotojaht: taevas

 Taevast on mul pilte palju, väga palju.



esmaspäev, 23. november 2020

Järgmine laine

 On vaikimise aeg. Ons see nii alati olnud, või nüüd algas. Või lihtsalt on järmine laine. Nägijad vaikivad, pimedad pröökavad. Aga nii on see vist alati olnud.
Lastelaste ees on häbi. Kui nad peaks kunagi ärkama ja küsima, kus te olite eelmised põlvkonnad, miks lasksite sel juhtuda. Aga võibolla nad ei ärkagi, elavadki oma elud nii et inimlikus on varjatud illusioonide uttu. ... oleks see siis parem.

reede, 20. november 2020

Fotojaht: täna

 

Täna, on väga paslik teema. Sest täna tuli lumi. Küll vaid viivuks.

neljapäev, 12. november 2020

Fotojaht: neli

 

 ... ja tema neli naist.

kolmapäev, 11. november 2020

Pool pööret

 Mu kraanikausi kapis laskis midagi vett läbi. Mitte kogu aeg, nii aeg ajalt. Aeg ajalt märkasin et on mingi loiguke. Vahel suurem vahel väiksem, vahel nirises põrandalegi.
See aegajalt ilmuv loiguke oli mu kappi külastanud algusest peale. No üle kümne aasta, ma arvan. Püüdsin ikka vee päritolule jälile saada, aga kuna ta kord ilmus kord kadus, ei olnud see üldsegi lihtne. Mul tundus et vesi pärineb kanalisatsiooni torudest. Ega ma hästi ei näinud ka. Kapis oli kitsas ja kapi ees oli vähe ruumi, niiet eriti ma sinna vahtima ei mahtunud. Püüdsin siis katse eksituse meetodil, vahetasin tihendeid, kust tundus märg ja liimisin torudele plaastreid. Mõnikord ikka mõtlesin et ostan kogu kanalisatsioonivärgi uue, aga kuidagi nagu ei sattunud, ikka oli kuhjaga olulisemaid asju teha.
Ükspäev ma siis võtsin asja tõsisemalt ette. Otsisin oma valgeima taskulambi, tugeivamad prillid ja väänasin end sinna seina ja kapi vahele põrandale külili. Tükk aega uurisin, et kust küll immitseb. Siis nägin. Segisti ja lõdviku ühenduskohas oli tilk. Eks ta sealt ülevalt siis kanalisatsioonile tilkuski. Tõin võtme ja proovisin et äkki lihtsalt on veidi lahti. Oligi. Pool pööret oli lahti. Kinni keerasin.

Nüüd on mu kapp kuiv. Kümmekond aastat oli see mu närve rikkunud. Ja nüüd ... pool pööret ... mõelda vaid. 

laupäev, 7. november 2020

Fotojaht: sildid

 

Jaa, ega silte mu fotode hulgas eriti pole. Milleks mulle sildid, tean ise mis on õige..! he-hee. 

Ühe pildi ikka leidsin, see ka kolmteist aastat tagasi tehtud.

teisipäev, 3. november 2020

Mu maailm

 

Valge on mu maailm, seal päike särab ja inimesed säravad. Nad on kui pärlid, väikesed ja suured, kuid kordumatult ilusad. On taevas pilve kordumatud mustrid, küll sarnased, kuid pole kahte ühte moodi, nii nagu inimesedki.

Must on mu maailm. Väsinud ja tülpinud. Käed on väsind, mõte tuim. Inimesed käivad ilust tuimalt mööda.